Enteroskoopia

Enteroskoopia on peensool endoskoopiline uuring, mis võimaldab arstil otseselt vaadelda peensooleseinu. Seda kasutatakse seedetrakti põletikuliste haiguste, kasvajate ja veritsuste diagnoosimiseks ning koeproovide võtmiseks. Meetod on vähese riskiga ja annab täpse teabe soole seisundi kohta.

Funktsioon
  • Peensool visuaalne vaatlus
  • Koeproovide (biopsia) võtmine
  • Väikeste operatsioonide (nt polüübi eemaldamine) tegemine
  • Veritsusallikate leidmine ja ravi
Tüübid ja tehnoloogia
  • Kapselenteroskoopia (neelatav väike kaamera)
  • Balloon-enteroskoopia (pikendatud ulatus ballooni abil)
  • Spiraalenteroskoopia (spiraaltoruga sond)
Ettevalmistus
  • Päev enne uuringut tuleb süüa ainult vedelat toitu
  • Uuringu eel tuleb olla 8-12 tundi täielikult tühi kõht
  • Võib olla vajalik teatud ravimite (nt verihüübivuse) kasutamise peatamine
  • Enne protseduuri tehakse rahustite (sedatsiooni) manustamine
Protseduur
  • Patsient asetatakse vasakule küljele
  • Suu kaudu viiakse sisse paindav endoskoop, mida juhib arst
  • Õhku juhitakse soolde parema nähtavuse saavutamiseks
  • Pildid edastatakse monitori ja salvestatakse
  • Vajadusel võetakse proove või tehakse ravimanöövreid
Levinud haigused ja muutused
  • Kroonilised põletikulised soolehäired (Crohn'i tõbi, haavandlik koliit)
  • Peensool kasvajad (polüübid, adenokartsinoom)
  • Veresoonte anomaaliad (angiodüsplaasia)
  • Tseliaakia (kliimikust põletik)
  • Soolepõletik (enteriit)
Mittespetsiifilised leiud
  • Limaskesta punetus või turse
  • Haavandid (uletserid)
  • Ahenenud alad (streenid)
  • Veritsusallikad
Peamised sümptomid ja seisundid
  • Selgitu krooniline kõhulahtisus või kõhukinnisus
  • Püsiv kõhuvalu, eriti ümbritsev
  • Verine või tärkliserikas väljaheide
  • Selgitamatu raudpuudus ehk aneemia
  • Kaalulangus ilma selge põhjuseta
  • Kahtlus Crohn'i tõve või tseliaakia järgi
Soovitavad spetsialistid
  • Gastroenteroloog (seedetrakti eriarst)
  • Sisemeditsiini eriarst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!