Tsisteroskintigraafia

Tsisteroskintigraafia on radionukliidne kujutlusmeetod, mille abil hinnatakse seljaajuvedeliku (tserebrospinaalse vedeliku) ringlust ajus ja seljaajus. Uuringus kasutatakse väikest kogust radioaktiivset indikaatorit, mida süstitakse lumbaalpunktsiooni teel ja jälgitakse seejärel gammakaameraga. See meetod on oluline likvoriringlushäirete, näiteks likvorivoogu või obstruktsiooni, tuvastamisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • Tsisteroskintigraafia on spetsiaalne kujutlusdiagnostika uuring, mis võimaldab visualiseerida seljaajuvedeliku liikumist ja imendumist ajukelmetes (tsisternites).
  • Meetod põhineb radioaktiivse indikaatori (tavaliselt tehnetsium-99m) süstimisel lumbaalrajooni ja selle edasise jälgimise erinevatel ajahetkedel.
Rakendusvaldkond
  • Kasutatakse peamiselt neuroloogiliste seisundite diagnoosimiseks, mis on seotud likvori liikumise või tasakaalu häiretega.
  • Uuring aitab tuvastada likvorivoogu (vedeliku leket), hüdrotsefalust, tsistääreid või muid takistusi likvoriteedel.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb patsiendil tavaliselt tühi kõht. Arst teeb ülevaate anamneesist ja võimalikest allergiatest.
  • Patsient võib jätkata enamikku ravimeid, kuid teatud ravimeid (nt mõned tuimestid) võidakse soovitada ajutiselt peatada.
Protseduur
  • Patsient asetatakse kõrvale või kõhuli. Steriilsed tingimused tagades tehakse lumbaalpunktsioon ja süstitakse radioaktiivne indikaator seljaajuvedelikku.
  • Pärast süsti tehakse gammakaameraga pildistamist kohe ning seejärel korduvalt aja jooksul (nt 2, 6, 24 ja 48 tundi hiljem), et jälgida indikaatori levikut.
  • Kogu protseduur on vähevalulik, kuid võib võtta mitu tundi või isegi päevi, sest vedeliku liikumine on aeglane.
Tavapärased leiud
  • Normaalsel tulemusel liigub radioindikaator ühtlaselt mööda seljaaju ja ajutüve, koguneb ajukelmetes (peamiselt alusel) ja imendub 24-48 tunni jooksul vereringesse.
  • Sümmeetriline ja õigeaegne kogunemine peaaju basaaltsisternitesse on norm.
Ebanormaalsed radiniaid ja nende tähendus
  • Likvorivoog: Indikaatori leidmine ninakoopasse või kõrvakoopasse viitab vedeliku lekele, mis on sageli põhjustatud peaaju katete kahjustusest (nt pärast traumat või operatsiooni).
  • Obstruktsioon või blokaad: Indikaatori liikumise aeglustumine või peatamine teatud kõrgusel näitab takistust likvoriteedel, mis võib põhjustada hüdrotsefalust.
  • Kommunikeeruv hüdrotsefalus: Indikaator jõuab ajukolletesse, kuid ei imendu õigel ajal vereringesse, mis viitab imendumishäirele.
  • Tsistäär või pseudotsistäär: Radioaktiivse aine kogunemine ebatavalistesse kohtadesse võib viidata likvori kogunemisele ümbritsevatesse õõnsustesse.
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Kahtlus likvorivoo suhtes (nt selg-nina või selg-kõrva leke) pärast trauma, operatsiooni või spontaanselt.
  • Hüdrotsefaluse diagnoosimine ja selle tüübi määramine (kommunikeeruv vs mittekommunikeeruv).
  • Seljaaju- või peaajuõõne obstruktsiooni (blokaadi) hindamine.
  • Mõnede krooniliste pea- või seljavalude põhjuse selgitamine.
  • Neurokirurgiliste sekkumiste (nt šantiopratsioonide) jälgimine ja tulemuste hindamine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Neuroloog
  • Neurokirurg
  • Närviradioloog

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Seotud haigused

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!