Kerge ärrituvus
Kirjeldus
Kerge ärrituvus on emotsionaalne seisund, mille korral inimene reageerib kiiresti ja tugevalt vihale, rahutusele või kergitõukavusele pisiasjade või väikeste provokatsioonide puhul.
Kerge ärrituvus ehk kiire vihastumine on emotsionaalne reaktsioon, mida võivad põhjustada ajus toimuva keemilised muutused, eelkõige stressihormoonide (nagu kortisool) ja neurotransmitterite (nagu serotoniin) tasakaalutus. Keha reageerib ohutunnetusele 'võitle või põgene' reaktsiooniga, suurendades südame löögisagedust ja vererõhku, mis omakorda võib avalduda kiire ärrituvusena. See võib olla ka psühholoogilise stressi, väsimuse või püsiva pingetundega seotud reaktsioon.
- Psühholoogiline stress (nt töö-, pere- või rahalised mured)
- Füüsiline väsimus ja unepuudus
- Toitumisharjumused (nt kofeiini või suhkru ületarbimine, ebakorrapärane söömine)
- Ajutised elumuutused või kohastumishäired
- Mõned ravimid (nt mõned astmaravimid, kortikosteroidid) kui kõrvalmõju
- Püsiv stress või põletikuline seisund kehas
- Hormonaalsed häired (nt hüpotüreoos, menopaus, Cushingi sündroom)
- Psüühikahäired (nt ärevushäired, depressioon, bipolaarne häire, PTSD)
- Neuroloogilised seisundid (nt ajukahjustus, dementsus)
- Krooniline valu, mis pidevalt kurnab närvisüsteemi
Kui ärrituvus on kerge ja ajutine, võivad aidata järgmised sammud: 1) Tuvasta ja väldi ärritusi esilekutsvaid tegureid (nt stressorid, väsimus). 2) Harjuta regulaarselt lõõgastumistehnikaid: sügav kõhuhingamine, progressiivne lihaste lõdvestamine, meditatsioon või mindfulness. 3) Säilita regulaarne füüsiline aktiivus (nt kõndimine, jõutreening), mis aitab vähendada stressi. 4) Tagaa piisav uni ja korrapärane päevarütm. 5) Tasakaalustatud toitumine, piirates kofeiini, alkoholi ja töödeldud toidud. 6) Räägi oma tunnetest usaldusväärsele sõbrale, pereliikmele või kaalugi professionaalse nõustamise võtmist. 7) Püüa peatuda ja analüüsida olukorda enne reaktsiooni, kasutades näiteks loendamist kümneni.
- Ärrituvus viib füüsilise või verbaalse agressioonini teiste või iseenda vastu.
- Tekivad mõtted enesevigastamise või enesetapu kohta.
- Ärrituvusega kaasneb pidev nukrus, lootusetus, energiapuudus või huvi kaotus tegervate asjade vastu (võib viidata depressioonile).
- Esinevad paanikahood, ärevus või paranoilised mõtted.
- On märgatavad muutused iseloomus, mälus või mõtlemises.
- Kaasneb kõrge palavik, liigesevalu või muud ägedad füüsilised sümptomid.
- Ärrituvus segab oluliselt töö- või õpitugevust, peresuhteid ja sotsiaalset elu.
- Iseendaga toimetulek ja eneseregulatsioon on pidevalt ebaõnnestunud, hoolimata iseseisvatest pingutustest.