Gastroenteriit (Gastroenteritis)
Kirjeldus
Gastroenteriit ehk gastroenteritis on seedetrakti – soole ja mao – põletikuline haigus, mis põhjustab peamiselt kõhulahtisust, oksendamist ja kõhuvalu. See on väga levinud, sageli nakkushaigus, ning võib olla eriti ohtlik imikutele, väikelastele ja vanuritele, sest viib kiiresti vedelikukadusse.
Gastroenteriit on seedesüsteemi, eelkõige mao (gastro) ja peensoole (entero) limaskesta ärritus ja põletik. See on haigus, mille korral patogeenid (nt viirused, bakterid või parasiidid) või mürgised ained kahjustavad soole limaskesta, häirides normaalset vedeliku imendumist ja põhjustades vee- ja elektrolüütide eraldumist soolteni. Tulemuseks on tihti äge kõhulahtisus. Haigus võib olla eriti tugev, kuid enamasti möödub iseenesest mõne päevaga, kuid tähtis on jälgida vedelikubilansi taastamist.
- Kõhulahtisus (vedel, vesine väljaheide)
- Oksendamine
- Kõhuvalu ja krambid
- Kerge palavik
- Peavalu
- Lihasvalu
- Nõrkus ja väsimus
- Kuiv suu ja janu
- Vähene kusetegevus või tumedam uriin
- Lohistuv nahk
- Lapse puhul võib täheldada pisaraideta nuttu või sissevajunud fontanelli
Kõige sagedasemad põhjused on viirusnakkused, nagu noroviirus ja rotaviirus. Bakterid (nt Salmonella, Campylobacter, E. coli) ja parasiidid (nt Giardia) võivad samuti gastroenteriiti põhjustada, sageli kontamineeritud toidu või vee kaudu. Haigus võib tekkida ka mittestandardsete toitumisharjumuste, alkoholi liigtarbimise või mõnede ravimite (nt antibiootikumide) tõttu. Suurem risk on väikelastel, vanematel inimestel, immuunsüsteemi nõrgestatud isikutel ja needel, kes reisivad arengumaadesse.
Arst teeb diagnoosi enamasti anamneesi ja füüsilise uuringu alusel, hinnates sümptomeid ja vedelikukaduse astet. Täpsemaks selgituseks võidakse tellida roe- või vereanalüüs, et tuvastada patogeeni tüüp või välistada teisi haigusi. Raskematel juhtudel võidakse teha lisauuringuid, kuid enamasti pole neid vaja. Oluline on rääkida hiljutistest reisidest, söögiharjumustest ja kontaktidest haigetega.
Ravi on enamasti toetuslik ja suunatud sümptomite leevendamisele ning vedeliku tasakaalu taastamisele.
- Vedelikud: Kõige olulisem on jooga piisavalt vedelikku (nt elektrolüüdisisaldusega joogid, hapukapsamahl, veekeetmine). Väikelaste puhul kasutatakse spetsiaalseid suukaudseid rehüdratatsioonilahuseid.
- Toitumine: Soovitatav on kerge toit (nt banaani, riis, kuivatatud sai). Vältida rasvaseid, vürtsikaid või magusaid toite ning piimatooteid, kuni seedetrakt paraneb.
- Ravimid: Oksendamise ja kõhulahtisuse vastaseid ravimeid saab kasutada arsti nõuandel, kuid mitte alati, eriti bakteriaalse infektsiooni korral. Antibiootikume määratakse vaid tõestatud bakteriaalse infektsiooni korral.
- Puhkus: Keha vajab puhkust paranemiseks.
Enamik gastroenteriidi juhtumeid laheneb ise. Kohese meditsiinilise abi saamiseks pöörduge arsti poole, kui:
- Kõhulahtisus või oksendamine kestab üle 2-3 päeva (lapsel üle ühe päeva).
- Tekib kõrge palavik (üle 39°C).
- Olete märganud vere või lima väljaheites.
- Tekivad tugevad kõhuvalud või krambid.
- Ilmnevad vedelikukaduse märgid (näiteks väga kuiv suu, äärmine nõrkus, segasus).
- Imik või väikelaps ei tarbi vedelikku, on eriti uimas või ärritunud.