Ganglioni tsüst
Kirjeldus
Ganglioni tsüst on ohutu, tõmmatud vedelikuga täidetud moodustis, mis tekib tavaliselt liigeste või kõõluste ümbruses. See on üks levinumaid pehmete kudede kasvajaid randmes ja käes. Kuigi see ei ole vähkkasvaja ja ei levita teistesse kudedesse, võib see põhjustada valu ja piirata liigutuste ulatust, mõjutades oluliselt igapäevaelu kvaliteeti.
Ganglioni tsüst on mittevähktõve iseloomulik, vedelikuga täidetud süst (tsüst), mis moodustub liigese kapsli või kõõluse tüviku külge. See sisaldab tihedat, klaasjat, sidekoelist vedelikku (sinoviaalkvedelikku), mis on sarnane liigese määrdumiseks mõeldud vedelikuga. Tsüstid tekivad kõige sagedamini randme (tavaliselt pealmine pool) või käe sõrmede alusel, kuid võivad esineda ka põlves, hüppeliigesis, õlavarres või jalal. Moodustis võib olla ümar või ebaühtlane ning selle suurus võib ajas muutuda – mõnikord isegi kaduda ja taas ilmuda.
- Nähtav või katsetav ümar või ovaalne muhk, mis on tavaliselt kindlal kohal ja ei liigu.
- Kohalik valulikkus või ebamugavustunne, eriti liigutuste ajal või survet avaldades.
- Muhk võib olla pehme ja elastne või kõva, sõltuvalt vedeliku tihedusest.
- Valud, mis võivad kiirguda ümbritsevatesse piirkondadesse.
- Liigese jäikus või liikumisulatuse piiramine, kui tsüst surub liigesele või kõõlusele.
- Nõrkuse tunne käsivarres või käes (suhteliselt harv).
- Nägemuslikult ebameeldiv muhk, mis häirib patsienti esteetiliselt.
- Tsüsti suuruse muutumine või isegi ajutine kadumine, millele võib järgneda uus teke.
Ganglioni tsüstide täpset tekkepõhjust ei ole teada, kuid neid seostatakse mehhaanilise trauma või liigse koormusega. Enamasti on tegemist idiopaatilise ehk iseseisvalt tekkiva seisundiga.
Riskitegurid:
- Sugu ja vanus: Sagedamini esineb naistel (3 korda sagedamini kui meestel) vanuses 20–40 aastat.
- Liigeste trauma või ülekoormus: Korduvad liigutused või endisi vigastusi (nt randme murd).
- Osteoartriit: Degeneratiivsed muutused liigestes suurendavad tsüstide tekkimise riski.
- Eelnevad tsüstid: Isikul, kellel on olnud ganglioni tsüst, on suurem tõenäosus selle taas-tekkimiseks.
Diagnoos põhineb peamiselt füüsilisel läbivaatusel. Arst (tavaliselt ortopeed või üldkirurg) hindab muhu asukohta, suurust, kuju ja valulisust. Täiendavalt võidakse kasutada:
1. Transilluminatsioon: Valgusega läbipaistvuse kontroll – ganglioni tsüst läbib valgust hästi, sest see on täidetud vedelikuga.
2. Ultraheli (ultraheliuuring): Kõige sagedamini kasutatav lisauuring. Kinnitab vedelikuga täidetud iseloomu ja võimaldab hinnata seost kõõluse või liigesega. Samuti aitab eristada teistest moodustistest (nt liproom).
3. Magnetresonantstomograafia (MRI): Rakendatakse ebatüüpiliste juhtude puhul, et täpselt visualiseerida tsüsti anatoomiat ja seost ümbritsevate struktuuridega.
4. Aspiratsioon: Vedeliku eemaldamine nõela abist, mida kasutatakse nii diagnostika kui ka ravi eesmärgil. Saadud vedelik on tihe ja läbipaistev.
Ravi on vajalik ainult siis, kui tsüst põhjustab valu, nõrkust või olulist funktsionaalset piirangut. Asümptomaatilised tsüstid ei vaja ravimit ja võivad iseenesest kaduda.
Konservatiivsed meetodid (mittekirurgilised):
- Järelvaatus ja ootehoie: Esmane valik väheste sümptomite korral.
- Aspiratsioon (punktsioon) koos steroidide manustamisega: Tsüstist tühjendatakse vedelik nõelaga ja süstitakse põletikuvastane preparaat (kortikosteroid), et vähendada põletikku ja taas-tekke tõenäosust. Tagasilöögi tõenäosus on siiski kõrge (kuni 50%).
- Immobiliseerimine: Randme kinnitus spiraalkindaga võib vähendada valu ja soodustada tsüsti vähenemist, kuid ei välista põhjust.
Kirurgiline ravi:
- Tsüstektomia: Soovitav meetod püsivate või korduvate sümptomite korral. Tsüst eemaldatakse koos selle jalakesega ja osaga ümbritsevast liigese kapslist või kõõluse tüvikust, et minimeerida uue tekkimise võimalust. Operatsioon viiakse läbi kohaliku või regionaalse tuimestusega. Pärastoperatiivne taastumine võtab mõned nädalad.
Pöörduge perearsti, ortopeedi või kirurgi poole, kui:
- Te märkate oma käel, randmel või mujal kehal püsivat ja kasvavat muhku.
- Muhk muutub valulikuks või hakkab segama igapäevaseid liigutusi (nt kirjutamist, esemeid haaramist).
- Teil on koos muhuga alalhoidlik valu või tuimus.
- Muhk häirib teid esteetiliselt.
Kiire meditsiiniline konsultatsioon on vajalik järgmistel juhtudel (harvem):
- Kui muhu tekkimisele järgneb äge valu ja liigese pundumine, mis võib viidata infektsioonile.
- Kui valu on tugev ja järsk, mis võib viidata tsüsti lõhkemisele või teisele seisundile.