Kannatanne valu kõndimisel

Kirjeldus

See on valu, mis tekib ja võimendub jalga toetades, eriti just esimesel sammul või pika kõndimise järel. See võib olla terav, torkiv või survetunne.

Kannatanne valu kõndimisel on sümptom, mis viitab valule, survele või ebamugavustundele kannas piirkonnas jala liigutamisel või sellele toetudes. See on seotud kannale survet andvate jõududega, mis võivad ärritada või kahjustada kudemeid, luud, kõõluseid või närve selles piirkonnas. Kõige tugevam valu on sageli esimesel hommikusel sammul või pausi järel kõndimise alustamisel. See on üsna sage probleem, mis võib olla põhjustatud nii ülekoormusest kui ka spetsiifilisematest haigustest.

Sagedased ja mitteohtlikud põhjused
  • Ülekoormus või mikrotraumad: Pikk kõndimine, jooks või seismine kõvadel pindadel, eriti uute või ebasobivate kingadega.
  • Kanna spur (kandaküür): Luukasv luu alumisele osale, mis ärritab ümbritsevaid kudemeid.
  • Plantaarne faskiit: Kannaaluselise sidekesta (plantaarfascia) põletik, mis põhjustab teravat valu just hommikuti.
  • Liigne kaal: Suurendab survet kannale kõndimisel.
  • Achillese kõõluse põletik või pingulolek: Võib põhjustada valu kanna tagumises või tagaosas.
Tõsisemad haigused või seisundid
  • Stressimurd kanna luul (kandaluu): Väike pragunemine luus pideva ülekoormuse tõttu.
  • Tarsaaltunnelisündroom: Närvi pigistus kannas, mis põhjustab kiunavat, põletavat valu või tuimust.
  • Burssiit: Vedelikuga täidetud põie (burss) põletik kannas või Achillese kõõluse kinnitumiskohas.
  • Reumatoidartriit või teised põletikulised liigeshaigused.
  • Närvi kahjustus (nt. Severy haigus noortel).

Kui valu on kerge ja ilma punetuse või paistetusta, võite proovida järgmist:

1. Puhka ja vähenda koormust: Vältige pikki jalutuskäike, jooksmist või seismist, mis tekitab valu.

2. Jalutamine: Rakendage külma (jää pakendatud rätikusse) kannale 15-20 minutit, 3-4 korda päevas, eriti pärast tegevust.

3. Venitusharjutused: Regulaarselt venitage säärelihaseid ja plantaarfasciat. Näiteks rullige kannaga üle väikest palli või tõmmake varbaid enda poole istudes.

4. Sobivad jalanõud: Kandke mugavaid, pehme kandaga kingi, vältige lamedaid sandaale või kontsaga kingi. Võimalusel kasutage ortopeedilisi sissepandavaid või kannatoetust.

5. Valuvaigistid: Ilma retseptita valuvaigisteid (nt ibuprofeen, paratsetamool) saab lühiajaliselt kasutada põletiku ja valu leevendamiseks.

6. Kaalu kontroll: Kui teil on ülekaal, võib kaalulangus oluliselt vähendada koormust kannale.

Kiire konsultatsioon vajalik (peaasi perearst või ortopeed):
  • Tugev valu, mis ei leevene 1-2 nädala jooksul isegi puhkuse ja koduhooldusega.
  • Kanna tursed, punetus või soojus, mis ei kao.
  • Valu, mis takistab normaalset kõndimist või tegevust igapäevaelus.
  • Järsk valu, mis tekib pärast konkreetset vigastust (nt hüppamist, kukkumist).
VÕI KIIRELOOMULINE (pöörduge EMOsse):
  • Võimetus toetuda jalale või kõndida üldse valu tõttu.
  • Kanna deformatsioon, ebatavaline asend pärast trauma.
  • Närvisümptomid, nagu pidev tuimus, nõgestamine või jala nõrkus.
  • Nähtavad haavad, mädakogumine või kõrge palavik valu piirkonnas.