Lamedjalad
Kirjeldus
Lamedjalad on seisund, mille korral jalalaba pikisuunaline kõverus (laba võlv) on vähenenud või puudub, mistõttu jalalaba puudutab täielikult maad.
Lamedjalad (meditsiinilises terminoloogias platüpoodia või pes planus) on jalalaba anatoomiline variatsioon, kus jalalaba sisemine pikisuunaline võlv on lamenenud. See tähendab, et jalalaba terve pind puutub kokku põrandaga seistes. Lamedjalad võivad olla sünnikodud või areneda hiljem elus. Imikute ja väikelaste puhul on lamedjalad tavaline nähtus, kuna jalalaba võlv kujuneb välja alles kasvamise käigus. Võlvkatte nõrgenemine võib olla põhjustatud lihaste, sidemete või luustiku struktuurse muutuse tõttu. Enamikul juhtudel ei põhjusta lamedjalad igapäevaelus probleeme, kuid mõnel inimesel võivad need kaasa tuua valu, väsimust või stabilisuse probleeme.
- Geneetiline eelsoodumus (peredes esineb lamedjalgsust)
- Normaalne lapse arengufaas (jalalaba võlv kujuneb täielikult välja umbes 5-6-aastaselt)
- Vanus (vananedes võivad jalalaba sidemed nõrgeneda)
- Liigne kehakaal või rasestus, mis suurendab jalalabade koormust
- Istuv eluviis ja liikumatus, mis nõrgestab jalalihaseid
- Neuromuskulaarsed haigused (nt tserebraalpalsi, muskulaardüstroofia)
- Sidemete või kõõluste nõrgestumine või kahjustus (nt põsevalu tõttu)
- Jalalaba struktuurprobleemid (nt tarsaalühenduste sündroom, kus luud on ebanormaalselt ühendatud)
- Artriit (nt reumatoidartriit), mis kahjustab jalalaba liigeseid
- Tibiae posteriori tendoni düsfunktsioon (tähtsa toeandva kõõluse nõrgenemine)
- Luumurd või trauma, mis muudab jalalaba kuju
Kui lamedjalad ei põhjusta valu ega teisi probleeme, pole tavaliselt vaja erilist ravi. Valu või ebamugavuse korral võib proovida järgmist:
1. Vali õiged jalatsid: kandke tugistruktuuriga, mugavaid ja sobiva suurusega jalanõusid. Vältige liiga lamedaid sandaale või kontsaga kingi.
2. Kasuta ortopeedilisi sisapandlaid: Erilised võlvtugipadjad (ortoosid) aitavad toetada jalalaba ja parandada kehapositsiooni. Need on eriti kasulikud pikaajalisel seismisel või kõndimisel.
3. Tee jalalihaste tugevdavaid harjutusi: Lihtsad harjutused nagu näpudega palli haaramine, jalalaba venitamine või kõndimine kannal võivad tugevdada lihaseid.
4. Puhka ja tõsta jalgu: Kui jalad on valusad, puhka ja tõsta jalgu kõrgemale, et vähendada turse.
5. Säilita tervislik kehakaal: Ülekaal suurendab koormust jalgadele ja võib süvendada sümptomeid.
6. Võta ilma retseptita valuvaigisteid: Parasetamool või ibuprofeen võib aidada vähendada valu ja põletikku lühiajaliselt. Järgi pakendil olevaid doosijuhendeid.
- Jalalaba või sääre äkiline, tugev valu koos turse ja sinikaarmisega pärast vigastust.
- Võimetus koormust kanda või seista jalal pärast õnnetust.
- Jalgade, pahkluude või põlvede valu, mis halvenab igapäevast tegevust või und.
- Sümptomite järsk halvenemine (suurenenud valu, turse, jäikus).
- Jalalaba kuju märgatav ja kiire muutumine täiskasvanuelus.
- Klompjalgsus või kõnnaku ebanormaalsus.
- Neuroloogilised sümptomid nagu jalgade tuimus, kihelevus või lihasnõrkus.
- Kodus rakendatud meetodid ei leevenda valu mõne nädala jooksul.
- Nahal haavandid või kallistused, mis ei paraneta, eriti diabeediga patsientidel.