Follikuliit

Kirjeldus

Follikuliit on üks levinumaid nahapõletikke, mis puudutab juuksekarvakotte. See võib tekkida peaaegu kõikjal kehal, kus on karvad, põhjustades punaseid, sageli täis mäda täppe ja sügelust. Kuigi enamik juhtumeid on kergeid ja lahkub iseenesest, on oluline probleemi õigesti tunda, et vältida tüsistusi ja korralikult ravi saada.

Follikuliit on juuksekarvakoti (follikuli) põletik. See tekib enamasti bakteriase infektsiooni tulemusena, kuid võib olla põhjustatud ka seentest, viirustest või füüsilistest ärritustest. Põletikku käivitav tegur kahjustab karvakoti sissepääsu, mis võimaldab mikroobidel siseneda ja infektsiooni tekitada. Haigus võib olla pinnane (afitsitaalne), mõjutades ainult karvakoti ülemist osa, või sügav (profundne), kus põletik ulatub sügavamale ja võib kaasneda ümbruskonna kudede kahjustumisega. Follikuliit ei ole sageli ohtlik, kuid võib olla valus, ebamugav ja välimuslikult murettekitav.

Peamised kliinilised tunnused
  • Väikesed punased ümarad köbedad täpid või tõusud ümber karvade.
  • Täppide tipus võib olla valge või kollakas mädanõrenõu (mädapesa).
  • Piirkondlik sügelus ja tundlikkus või kerge valulikkus.
  • Punetus ja ärritus ümber mõjutatud karvakotid.
  • Mõnel juhul võivad tekkida suuremad, valusad mädanikud (furunklid) või karbunklid (mitme karvakoti ühine põletik).
Asukoht kehal
  • Kõige sagedamini esineb näol (eriti meeste habealal), kaelal, rinnakul, seljal, puusadel ja säärtel.
  • Piirkonnad, mis on allutatud hõõrdumisele, higistamisele või ärastamisele (näiteks riiete all).
Võimalikud tüsistused
  • Suuremate mädanike (absesside) teke.
  • Püsivate armide või pigmentatsioonihäirete teke nahal pärast paranemist.
  • Naha püsiv kahjustus ja karvakadade hävimine (tsikatriksne alopeetsia).
  • Infektsiooni levik teistesse kehaosadesse või verre (harva).

Follikuliidi peamiseks põhjuseks on bakteriaalne infektsioon, eriti kuldse stafülokoki (Staphylococcus aureus) poolt. Samuti võivad seda põhjustada seened (nt pärmseened Malassezia), viirused (nt herpesviirus) või mikroskoopilised lestad (Demodex).

Olulised riskitegurid, mis suurendavad haigestumise tõenäosust, on:

  • Naha mehaaniline ärritus: Tihedad või hõõrduvad riided, pikaajaline hõõrdumine (näiteks istumine), ebakorrektselt tehtud ärastamine või habemeajamine, mis põhjustab karvade kasvamist naha alla.
  • Naha seisundid: Olemasolev naha-haigus nagu ekseem või akne, mis kahjustab nahakaitset.
  • Immuunsüsteemi nõrgenemine: Diabeet, HIV, pikaajalised kortikosteroidide manustamised või kemoteraapia.
  • Soojus ja niiskus: Pikaajaline higistamine, niiske keskkond või tihe basseinide/külmikute kasutamine, mis võivad muuta naha mikrokliimat.
  • Teatud ravimid: Pikaajalised antibiootikumid või steroidkreemid võivad segada naha normaalset mikrobioomi.
  • Kehakaal ja elustiil: Rasvumine võib suurendada hõõrdumist ja higistamist.

Follikuliidi diagnoosimine põhineb peamiselt füüsilisel arstlikul läbivaatusel. Arst hindab välja nähtavaid muutusi nahal – täppide suurust, värvi, jaotust ja muid tunnuseid.

Kui infektsioon on kestev, raskekujuline või ei reageeri tavalisele raviks, võidakse kasutada täiendavaid uuringuid:

  • Mädapese sisu bakterioloogiline kultuur: Proovi võtmine mädapestast, et täpselt tuvastada põhjustav mikroorganism ja määrata tundlikkus antibiootikumidele.
  • Naha biopsia: Väike nahatüki (bioptadi) võtmine ja mikroskoopiline uurimine, et välistada teisi sarnaseid haigusi nagu näiteks nahavähk või muud põletikulised nahahaigused.
  • Dermatoskoopia: Eriseadmete abil suurendatud vaade nahale, mis võimaldab täpsemalt hinnata struktuure.
  • Veretööd: Harvemini, kui kahtlustatakse süsteemset haigust (nt diabeeti), mis võib olla aluseks.

Ravi sõltub follikuliidi sügavusest, põhjusest ja ulatusest.

1. Mittefarmakoloogiline ravi ja hooldus:

  • Hügieeni parandamine: Peamine! Mõjutatud ala puhastamine antibakteriaalse seebiga või dushigeeliga.
  • Kannatuste vähendamine: Loose, lina- või puuvillaste riiete kandmine, hõõrdumise vältimine.
  • Ära lakkama: Ärastamisest või habemeajamisest ajutine hoidumine või meetodi muutmine (elektriline habemeajamismasin, lihv peale kasvu).

2. Kohalik ravi (kreemid, geelid, lahusd):

  • Antiseptikumid: Näiteks klorheksidiini või poviidoonjoodi põhised vahendid infektsiooni ulatuse vähendamiseks.
  • Antibiootikumkreemid: Mupirotsiin, fusidiinhape või klindamütsiin bakteriaalse follikuliidi korral.
  • Antimükootikumid: Seentepõhise (pärmseene) follikuliidi korral.
  • Steroidkreemid: Lühiajaliselt sügeluse ja põletiku leevendamiseks (ainult arsti poolt määratud).

3. Süsteemne (suukaudne) ravi:

  • Antibiootikumid tabletidena: Kasutatakse laialdase või sügava infektsiooni, tüsistuste või immuunpuudulikkuse korral. Valik sõltub kultuuri tulemustest.
  • Suukaudsed antimükootikumid: Raske seeninfektsiooni korral.

4. Muud protseduurid:

  • Kirurgiline drenaaž: Suurte mädanike või furunklite puhul, et mäda eemaldada.
  • Laser-epilatsioon: Korduva follikuliidi korral, eriti habemealal, et karvakasvu püsivalt vähendada või peatada.

Lihtne follikuliit võib tihti laheneda isehoiduga mõne päevaga. Järgmistel juhtudel on siiski oluline konsulteerida perearsti või dermatoloogiga:

  • Kui sümptomid halvenevad või ei parane 2-3 päeva jooksul hoolimata põhihoidust.
  • Kui infektsioon kiiresti levib, tekkib palju uusi täppe või need muutuvad palju suuremaks ja valusamaks.
  • Korduslikud follikuliidi puhangud samas piirkonnas.
  • Kõrge kehatemperatuur, sügelus või üldine haiglustunne, mis võivad viidata süstemaatilisele infektsioonile.
  • Kui kahtlustatakse, et põhjuseks võib olla haiglaravi seadme (nt veekülmiku) kasutamine.
  • Kui isikul on alusdiagnoos, mis nõrgestab immuunsüsteemi (nt diabeet, vähk).