Kaelakrambid
Kirjeldus
Kaelakrambid on kaelalihaste järsk ja valulik kokkutõmme, mis võib põhjustada valu ja liikumispiiranguid.
Kaelakrambid on kaelapiirkonna lihaste tahtmatud ja sageli valulikud kokkutõmbed. Need tekivad siis, kui lihaskiud kokku tõmbuvad liiga tugevalt ega lõdvestu normaalselt. See võib põhjustada jäikust, valu ning pealiigutuste raskusi. Krambid võivad olla lühiajalised (akutsed) või pikaajalised (kroonilised). Lihaskramp on keha reaktsioon, mis võib olla põhjustatud liigpingest, elektroliidide tasakaalustamatusest või aluseks olevast neuroloogilisest seisundist.
- Lihaspinge ja väsimus (näiteks ebaõiges asendis istumine, arvutitöö)
- Stress ja ärevus
- Liigpingutus treeningu või füüsilise tegevuse ajal
- Külmakahjustus kaelale (tuuletõmbus)
- Dehüdratatsioon ja elektroliidide (eriti naatriumi, kaaliumi, magneesiumi) puudus
- Mõned ravimid (näiteks diureetikud, statiinid)
- Tservikaalne düstoonia (neuroloogiline häire, mis põhjustab lihaste krampe)
- Kaela degeneratiivsed muutused (spondilloos, osteokondroos)
- Seljaaju või närvikahjustus (näiteks traumajärgselt või põletikul)
- Meningiit või aju- ja seljaaju põletik
- Parkinsoni tõbi või muud ekstrapüramidaalsed häired
- Infektsioonid, mis põhjustavad lihaste krampe (nt tetanuse algus)
Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmist: 1) Puhka ja välti liigseid kaelaliigutusi. 2) Rakenda kerget soojust (näiteks soe rätik) kaelapiirkonnale 15-20 minutiks, et lihaseid lõdvestada. 3) Teh kergeid venitus- ja lõdvestusharjutusi (aeglaselt, ilma valu tekitamata). 4) Joo piisavalt vedelikku, et vältida dehüdratatsiooni. 5) Võta reostamisi ravimeid valu leevendamiseks (nt ibuprofeen või paratsetamool), järgides annustusjuhendeid. Kui krambid on põhjustatud pingest, võib aidata lõdvestumisharjutused või meditatsioon.
- Kaelakrambid koos kõrge palavikuga (> 39°C), jäik kaela, valgus- ja helikartusega (võib viidata meningiidile)
- Äge valu, mis kiireneb ja annab käesse või sõrmedesse (närvikahjustuse märk)
- Pea- või kaelatrauma (näiteks pärast õnnetust) järgselt tekkivad krambid
- Järsk nõrkus, tuimutus või raskused käte-liigutamisel või kõndimisel
- Raskused neelamise või rääkimisega
- Silmaliigutuste häired või nägemisprobleemid
- Kaotatud teadvus või segadusseisund
- Krambid, mis ei lähe mööda mitu päeva isegi kodusabi rakendamisel
- Sagedased ja tugevad korduvad krambid, mis häirivad igapäevaelu
- Kaasnev pearinglus, iiveldus või oksendamine
- Krambid, mis halvenavad öösel või puhkeolekus