Kaelaliigeste probleemid
Kirjeldus
Kaelaliigeste probleemid on valulikud, ebamugavad või piiratud liigutustunded kaelapiirkonnas, mis võivad olla põhjustatud liigpingutusest, vigastusest või haiguslikust seisundist.
Kaelaliigesed on liigesed, mis ühendavad selgroolülisid kaelapiirkonnas ja võimaldavad pea liikumist ning pööramist. Probleemid nendes liigestes võivad tekkida põhjustel, mis häirivad normaalset struktuuri või funktsiooni. See võib hõlmada kõhre kulumist (artroos), lihaste pinget, põletikku või liigeste ümber olevate sidemete kahjustusi. Valu ja jäikus on keha signaalid, et piirkonnas on tasakaal häiritud.
- Lihaspinge või krambid (nt pikaajalisest istumisest, valest magamisasendist, stressist)
- Kerge liigpingutus või väike venitusvigastus
- Vanusega seotud kõhre kulumine (osteoartroos)
- Vähese liikumise ja nõrga kehahoiaga seotud jäikus
- Diskdegeneratsioon või selgrookanalis asuva herniaga intervertebraalne ketas ('laskehernia')
- Spondüloos (luukasvude teke selgroolülide servadel)
- Põletikulised reumahaigused (nt rümatoidartriit, ankülootiline spondüliit)
- Vigastus (nt whiplash-trauma õnnetuse tagajärjel)
- Kaela stenoos (selgrookanali ahenemine, mis surub närvile või seljaajule)
- Haruldased põhjused, nagu infektsioon või kasvaja
Enne arsti külastust võib proovida järgmisi meetmeid: 1) Puhka - välti ägeda valu tekitavaid liigutusi (nt korduvat pööramist, raskeid tõstmisi), kuid hoia liikumist kerge ulatuses, et vältida täielikku jäigastumist. 2) Soojus- või külmravi - esimestel 48 tunnil võib külmakompress (mähitud rätikuga) aidata valu ja paistetust vähendada. Hiljem võib soe dušš või kuumapad ajud lihaseid lõdvestada. 3) Ohutu valuvaigisti - ibuprofeen või paratsetamool võib lühiajaliselt leevendada valu ja põletikku (järgige ravimi juhendeid, konsulteerige arstiga, kui teised haigused). 4) Õrned venitusharjutused - tegelege nendega aeglaselt, ilma põrutamata, säilitades iga venituse 15-30 sekundit. Oluline on säilitada normaalne kehahoiak istudes ja seistes.
- Valu, millele järgneb traumaline vigastus (nt autoõnnetus, kukkumine)
- Äge nõrkus, tuimus või pistetunne ühes või mõlemas käes/jalas
- Peadpööritus, tasakaalukao või koordinatsioonihäire koos kaelavaluga
- Sooled ja/või põie kontrolli kaotus (uriini- või fekaalhoidmatus)
- Pidev või tugevnev valu, mis ei parane mõne päevaga isehoiduga
- Valulained, mis kiirgavad õlgadesse, kätesse või sõrmedesse
- Öine valu, mis äratab unest, või valu, mis ei leevendu puhkuse ajal
- Pikaajaline jäikus ja liikumispiiratus, mis mõjutab igapäevategevusi
- Kaasnevad sümptomid nagu alatu palavik, kaalulangus või öine higistamine