Emakakaelipoliip

Emakakaelipoliip (ladina keeles Polypus cervicis uteri) on peaaegu alati healoomuline kasvaja, mis kujutab endast emakakaelikanali või emakakaeli välispinna limaskesta pindalisele kasvata. See on üsna sage naiste günekoloogiline leiud. Polüübid võivad olla üksikud või mitmed, nende suurus varieerub mõne millimeetri kuni mõne sentimeetrini ning nad on tavaliselt kinnitunud õhukese jalakese (varre) abil. Need koosnevad nii side- kui ka epiteelkoest, mis reageerib suguhormoonidele. Kuigi põhjus pole alati selge, seostatakse nende teket sageli kroonilise põletikuga või hormonaalsete muutustega. Suurem osa emakakaelipolüüpidest ei põhjusta vähki, kuid väga harva võib tekkida atüüpiline muutus, mis nõuab täpsemat jälgimist.

Emakakaelipolüübi täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada, kuid teadaolevad riskitegurid ja seosed on järgmised.

Peamised seotud tegurid:

• Krooniline põletik: Korduvad või pikaajalised emakakaelikanali või emaka põletikud (nt tservitsiit) võivad soodustada polüübi teket.
• Hormonaalsed muutused: Polüübid reageerivad östrogeenile, mistõttu nende kasv võib olla seotud körge östrogeeni tasemega. Need on sagedasemad sünnivanus eas naistel ja võivad suureneda raseduse ajal.
• Veresoonte laienemine: Mõned polüübid sisaldavad palju veresoonesid, mis võivad laieneda.

Riskitegurid:

• Vanus: Kõige sagedamini esineb 40–50-aastastel naistel, kes on veel sünnitav eas.
• Rasedus: Raseduse ajal hormonaalsete muutuste tõttu võivad polüüdid esineda sagedamini või suureneda.
• Infektsioonid: Põletikulised haigused, mida põhjustavad näiteks klamüüdia või inimpapilloomiviirus (HPV), võivad suurendada riski.

Emakakaelipolüübi diagnoosimine on tavaliselt otsekohene ja toimub günekoloogilise kontrolli käigus.

1. Esmane günekoloogiline uuring: Arst teeb spekuli abil vaagna uuringu, mille käigus ta saab sageli otse näha polüüpi emakakaeli pinnal või kanalis.

2. Kolposkoopia: See on täpsem uuring, mille käigus kasutatakse spetsiaalset seadet (kolposkoop), mis suurendab emakakaeli pinda. See võimaldab hinnata polüübi suurust, kuju ja kinnituskohta ning välistada muud muutused.

3. Patsioloogiline anatoomia (biopsia): Enamasti eemaldatakse polüüp täielikult (polüktoomia) ja saadetakse patsioloogilisse anatoomiasse histsoloogiliseks uurimiseks. See on kõige olulisem etapp, et kinnitada, et tegemist on healoomulise kasvajaga ja välistada ebasoodsad muutused (atüüpia) või haruldased vähivormid.

4. Abiuuringud: Mõnikord võidakse soovitada vaginaalultraheli, et hinnata polüübi suurust ja ulatust ning välistada samaaegseid emakapolüüpe või muid struktuurseid muutusi.

Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja healoomulisuse kinnitus.

Põhiline meetod – polüübi eemaldamine (polüktoomia): Enamik polüüpe eemaldatakse lihtsa ambulatoorses protseduuri käigus, mida saab teha tavaliselt günekoloogi kabinetis. Eemaldamine toimub spetsiaalse instrumendiga (nt polüüpihoidja või diatermiasilmus), sageli koos kerge tuimusega (nt lokaalanesteesia). Protseduur on kiire ja vähevaluline.

Eemaldamise põhjused:

• Sümptomaatiliste polüüpide (veritsemine, valud) raviks.
• Healoomulisuse kinnitamiseks histsoloogilise analüüsiga.
• Et välistada maliigne muutumine, eriti menopausijärgsetel naistel või suurte polüüpide korral.
• Viljatuse või rasedusprobleemide korral, kui polüüp blokeerib teed.

Järelvalve: Pärast polüübi eemaldamist võidakse soovitada kontrolluuringut, et veenduda täielikus eemaldamises. Kui polüüp oli healoomuline, pole tavaliselt vaja pikaajalist erilist jälgimist, kuid soovitatakse jätkata regulaarseid günekoloogilisi kontrollesid. Korduvate polüüpide teket võidakse seostada aluspõhise põletikuga, mis vajab ravi.

Kindlasti peab kontsulteerima günekoloogiga järgmiste sümptomite ilmnemisel:

'Punased lipud' – vajadus kiireks hindamiseks:

• Ebaregulaarne veritsemine: Iga veritsemine menstruatsioonitsüklite vahel või pärast suguühet.
• Menopausijärgne veritsemine: Igasugune verejooks või vereline määre pärast menopausi on oluline hälve, mis nõuab kohest uurimist.
• Muutus eritistes: Oluline muutus eritiste hulgas, lõhnas või värvis (nt pruunikad või verised).
• Vaagnaalused valud: Püsivad või tugevnevad valud kõhu- või vaagna piirkonnas.

Soovituslik kontroll: Isegi kui sümptomeid pole, on iga naisele soovitatav läbida regulaarne günekoloogiline kontroll (nt kord aastas). See võimaldab avastada asümptomaatilisi polüüpe või muid muutusi varases staadiumis. Kui teile on varem diagnoositud polüüp ja sümptomid naasevad või muutuvad, pöörduge uuesti arsti poole.