E. coli infektsioon

Escherichia coli (lühendatult E. coli) on bakter, mis loomulikult elab loomade ja inimeste jämesooles, kus ta aitab seedeprotsessil kaasa. Teatud E. coli tüved on aga patogeensed ja toodavad toksiine, mis põhjustavad haigust. Need bakterid võivad nakata seedetrakti, kus nad põhjustavad kõhupõletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse ja kõhuvalu näol. Eriti ohtlikud on veriset toksiini tootvad tüved (näiteks EHEC/STEC), mis võivad põhjustada hemorraagilist koliiti ja harva ka hemolüütilist-ureemilist sündroomi (HUS) – neerukahjustust, mis võib olla eluohtlik. Nakkuse allikaks on enamasti kontamineeritud toit (nt poolküps liha, pasteriseerimata piim, puhumata köögivili) või vesi, samuti otsene kontakt nakatunud isikuga või loomaga.

Põhiline nakatumise tee on oro-fekaalne: bakter satub organismi suu kaudu. Seda võivad põhjustada: kontamineeritud toidu (nt lihasaadused, puuviljad, salatid) või joogivee tarbimine; puutumine nakatunud loomade (eriti veiste) või nende väljaheidetega; puudulik kätehügieen, eriti pärast tualetikäiku või loomasõimude puhastamist; ning kontakt nakatunud inimesega. Suurem risk on väikelastel (eriti alla 5-aastastel), vanematel inimestel, immuunsüsteemi nõrgestatud patsientidel ja need, kes söövad toitu, mis pole korralikult küpsetanud või pestud. Reisimine piirkondadesse, kus on madal sanitaartase, suurendab samuti riski.

Arstiabi otsimisel kogub arst esmalt anamneesi (sümptomid, toitumisharjumused, kontakt loomadega). Oluline on teha väljaheidetest bakterikultuur, et tuvastada E. coli olemasolu ja täpsemalt määrata kindlaks bakteri tüvi (sh toksiinitootmise võime). Lisaks tehakse vereanalüüse (veripilt, neerufunktsiooni näitajad nagu kreatiniin ja uree, elektrolüdid), et hinnata organismi üldist seisundit, dehidratatsiooni astet ja võimalikke tüsistusi nagu HUS. Raske kõhuvalu korral võidakse teha kõhuõõne ultraheliuuring, et välistada muid põhjusi. Vere- või lümfotsüütide arvu muutused võivad viidata süsteemsele infektsioonile.

Enamik seedetrakti E. coli infektsioone (eriti EHEC) ravib organism ise 5-10 päeva jooksul. Ravi on peamiselt toetav: piisav vedelikute tarbimine (suukaudne rehüdratatsioonilahus) dehidratatsiooni ennetamiseks või raviks; dieedilised korraldused (kerge toit, vältida rasvaseid toite ja piimatooteid); ja sümptomaatiline ravi (nt palavikuvastased vahendid). Antibiootikumravi on E. coli infektsioonide puhul üldjuhul vastunäidustatud, sest see võib suurendada toksiinide vabanemist ja seega tüsistuste (nt HUS) riski. Raskematel juhtudel, kui tekib süsteemne infektsioon või HUS, võib vajalikuks sauda haiglaravi intensiivse vedelikuravi, vereülekannete või isegi dialüüsiga. Antibiootikume kasutatakse valikuliselt teist tüüpi E. coli infektsioonide (nt kuseteede infektsioonid) puhul, tuginedes antibiogrammile.

Kontakteeruge arstiga kohe, kui teil on kõhulahtisuse kõrval järgmised märgid: kõhulahtisus kestab üle 3 päeva või selle intensiivsus suureneb; kõrge palavik (üle 38,5 °C) või palavik lastel; veri või roe väljaheites; üle 24 tunni jooksul ei suuda juua piisavalt vedelikke (dehidratatsiooni tunnused: kuiv suu, vähene kusemine, äärmuslik nõrkus, uimasus); tugev ja pidev kõhu- või pärasoolevalu. Väljakutsu kiirabi, kui ilmnevad HUS-i kahtlustavad märgid nagu väga vähene või puuduv kusemine, hingamisraskused, segasus või teadvusekaotus. Imikute ja väikelaste puhul on oluline pöörduda arsti poole juba esimestel haiguspäevadel, kuna dehidratatsioon tekib neil kiiremini.