Diabeetiline ketoatsidoos (ketoacidosis)

Kirjeldus

Diabeetiline ketoatsidoos on äärmiselt tõsine, eluohtlik suhkurtõve tüsistus, mis nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist. See tekib siis, kui kehas puudub piisavalt insuliini, mistõttu hakkab maks tootma suures koguses ketoonkehi, mis muudavad vere happeliseks. See seisund on kõige sagedasim 1. tüüpi diabeediga inimestel, kuid võib tekkida ka mõnel 2. tüüpi diabeedi patsiendil.

Diabeetiline ketoatsidoos on akuutne metaboliline dekompensatsiooni seisund, mis on põhjustatud absoluutsest või suhtelisest insuliinipuudusest. Insuliini puudumisel ei saa rakud glükoosi verejooksust toiduks kasutada, mistõttu keha hakkab energia saamiseks lagundama rasvu. Selle protsessi käigus toodetakse jääkainetena ketoonkehi (atsetooni, atsetoäädikhappe ja beeta-hüdroksübutüürhappe). Kui ketoonkehad kogunevad verre liiga kiiresti, ei jõua need neerude kaudu kehast elimineeruda, põhjustades vere happelisuse (atsidoosi) tõusu. See häirib peaaegu kõikide kehasüsteemide normaalset talitlust ja võib lõppeda koomaga ning surma põhjustada.

Varased hoiatussümptomid
  • Intensiivne janu ja suu kuivus
  • Sagedane urineerimine (polüuria)
  • Kõrgenenud vereglükoosisisaldus (hüperglükeemia)
  • Väsimus, nõrkus ja unisus
Edasenevad ja raskemad sümptomid
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Kõhuvalu
  • Sügav, kiire hingamine (Kussmauli hingamine)
  • Lõhna tundmine hingeõhus (nagu eemaldusvahend või kõrbenud puuviljad) – see on atsetooni lõhn
  • Segadus, keskendumisraskused
  • Nahakuivus ja punetav nägu

Peamine põhjus on insuliini toime puudumine kehas. See võib tekkida järgmistel põhjustel:

  • Insuliinravi vahelejätmine või ebapiisav annus: See on kõige levinum põhjus 1. tüüpi diabeediga patsientidel.
  • Infektsioon või haigus: Kopsupõletik, kuseteede infektsioon või gripilaadne haigus tekitavad kehas stressi, mis tõstab vere glükoosisisaldust ja suurendab insuliini vajadust.
  • Südameinfarkt või insult: Erksaat stresseerivad seisundid.
  • Tõsised traumad või operatsioonid.
  • Mõned ravimid: Näiteks kortikosteroidid.
  • Alkoholi või uimastite tarbimine.
  • Rasedus.

Riski suurendavad ka sagedased hüperglükeemia episoodid või varasem ketoatsidoosi ajalugu.

Ketoatsidoosi kahtlus tekib kliiniliste sümptomite alusel. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse järgmised testid:

  • Vereglükoosi test: Tasemed on tavaliselt üle 14 mmol/L, kuid võivad olla ka madalamad.
  • Vereseeni happesuse (pH) ja ketoonkehade mõõtmine: Verest määratakse beeta-hüdroksübutüürhappe kontsentratsioon või plasmat. Seerumi pH on alla 7,3, vesinikkarbonaadi tase alla 18 mmol/L.
  • Ketoonkehade test urineerimise või vere kaudu: Koduuse testribaga saab tuvastada ketone kuses või veres.
  • Elektroliidide (naatrium, kaalium) taseme määramine veres: Need on sageli häiritud.
  • Muud vajalikud testid: Veregaasid, vereülevaatus (hemoglobiin, leukotsüüdid), kreatiniin (neerude funktsiooni hindamiseks), EKG (kaaliumitaseme muutuste tõttu südamele). Võib teha ka rindkere röntgeni või muid uuringuid põhjalise põhjuse leidmiseks (nt infektsioon).

Diabeetiline ketoatsidoos on erakorralise meditsiini seisund, mis nõuab ravi intensiivravi osakonnas või eriosakonnas. Ravi põhilised sammud on:

1. Vedelikutaastus (rehüdratatsioon): Soodsalt soolalahusega intravenoosse infusiooni kaudu, et parandada vere ringet ja hüdreeritust, lahjendada veres glükoosi ja ketoonkehi.

2. Insuliinravi: Pidev intravenoosse insuliini infusioon väikese annusega, et lõpetada rasvade lagundamine ja peatada ketoonkehade tootmine, samal ajal langetades glükoosi taset veres. See algab tavaliselt pärast esimest vedelikukogust.

3. Elektroliidide (eriti kaaliumi) tasakaalu taastamine: Insuliin ja vedelikutaastus võivad põhjustada verest kaaliumi taseme langust (hüpokaleemia), mis on südamele ohtlik. Seetõttu lisatakse infusioonilahustele kaaliumi.

4. Põhjuste leidmine ja ravi: Samal ajal tuvastatakse ja ravitsetakse ketoatsidoosi põhjustanud tegurit (nt infektsioon antibiootikumidega).

Patsientide seisundit jälgitakse pidevalt, regulaarselt mõõdetakse glükoosi, elektroliide ja happesuse taset veres.

Kui teil on diabeet ja teil tekivad allpool loetletud sümptomeid, ärge oodake – see on meditsiiniline erakorraline olukord. Võtke ühendust arstiga või sõitke kiireloa autoga haiglasse, kui:

  • Teie vereglükoosi tase on pidevalt üle 14-15 mmol/L ja te ei saa seda insuliiniga alla tuua.
  • Teil on iiveldus ja oksendamine, eriti kui te ei suuda vedelikku või toitu sisse võtta.
  • Te hingate sügavalt ja kiiresti või tunnete hingamist.
  • Teie urineerimine või teie lähedase urineerimine on atsetooni (eemaldusvahendi, kõrbenud puuviljade) sarnase lõhnaga.
  • Tekib kõhuvalu, segadus, väsimus või te kaotate teadvuse.
  • Kodune ketoonkehade test kuses või veres näitab kõrget tulemust (suur või väga suur).

Ennetamiseks on oluline regulaarne veresuhkru kontroll, määratud insuliinravi kohusetundlik järgimine ning haiguste ajal suurenenud valvsus ja tihemini glükoosi taseme kontrollimine.