Beeta-hüdroksübütüraat (BHB)

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Beeta-hüdroksübütüraadi normid veres
Üldine
Tervetel inimestel (tušja kõhuga): alla 0,6 mmol/L
Mehed
Diabeedi korral hoiatuslik tase: 0,6–1,5 mmol/L; Ketoatsidoosi oht: üle 1,5 mmol/L
Naised
Raseduse ajal võib tase tõusta; patoloogiliseks peetakse üle 1,0 mmol/L (vajab arsti kontsultatsiooni).

Näitaja kohta

Beeta-hüdroksübütüraat (BHB) on üks peamistest ketoonkehadest, mida organism toodab rasva lagundades energia saamiseks. Selle taseme mõõtmine veres või uriinis on oluline diabeetilise ketoatsidoosi ning muude ainevahetushaiguste diagnoosimisel ja seirel.

Funktsioon
  • Peamine ketoonkeha, mida kasutatakse alternatiivse energiaallikana, kui glükoosi on puudu (nt paastumisel või madala süsivesikute dieedi korral).
  • Toodetakse maksas pikaahelaliste rasvhapete oksüdatsiooni käigus.
Päritolu
  • Looduslik metaboliit, mis tekib keha rasvarakkudes (lipolüüsi) ja kandub vereringesse.
  • Kõrgenenud tase viitab suurenenud rasva lagundamisele ja ketoosi seisundile.
Ettevalmistus
  • Enamasti võetakse veri tušja kõhuga (8–12 tundi söömata).
  • Kiirtestiks (näiteks kapillaarverd) võib olla vaja süstlast või väikest sõrmeotsast võetud vereproovi.
Protseduur
  • Proov võetakse tavaliselt veenist (venoosne veri) või sõrme otsast (kapillaarveri).
  • Analüüs tehakse spetsiaalsete laboratoorsete meetoditega (nt ensümaatiline meetod või gaaskromatograafia) või kiirtesti abil.
Diabeetilised seisundid
  • Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) – insuliini puudumine põhjustab ägeda ketoosiseisundi.
  • Insuliini manustamise puudulikkus või infektsioonid diabeedi korral.
Mittediabeetilised seisundid
  • Pikaajaline paastumine või range madala süsivesikute dieet (nt ketogeenne dieet).
  • Alkoholi liigtarbimine (alkohoolne ketoatsidoos).
  • Pikaajaline isu puudumine (nt anoreksia või raske haigus).
  • Maksahaigused või muud ainevahetushäired.
Tavaline või madal tase
  • Tervetel inimestel, kes tarbivad piisavalt süsivesikuid, on BHB tase tavaliselt väga madal (alla 0,2 mmol/L).
  • Ketoosi või ketoatsidoosi puudumine.
Kliiniline tähtsus
  • Madal tase ketoatsidoosi ravi ajal viitab ravi efektiivsusele ja seisundi paranemisele.
  • Kui patsient on ketogeensel dieedil ja BHB tase on madal, võib see näidata dieedi mittepiisavalt rangele järgimisele.
Peamised indikatsioonid
  • Diabeediga patsientidel, kui esinevad ketoatsidoosi sümptomid (suur janu, sagedane urineerimine, nõrkus, kõhuvalu, lõhnav hingamine).
  • Rasedusdiabeedi seireks või rasked iivelduse ja oksendamise korral raseduse ajal.
  • Kahtlus alkohoolse ketoatsidoosi või pikaajalise toitumispuuduse korral.
  • Ketogeense dieedi või paastumise mõju hindamiseks.
Soovitavad spetsialistid
  • Endokrinoloog või diabeediarst (diabeedi ja ainevahetushaiguste eriarst).
  • Perearst või hädaabi arst (akutsete seisundite hindamiseks).
  • Gastroenteroloog või toitumisspetsialist (toitumishäirete korral).