Beeta-hüdroksübütüraat (BHB) on üks peamistest ketoonkehadest, mida organism toodab rasva lagundades energia saamiseks. Selle taseme mõõtmine veres või uriinis on oluline diabeetilise ketoatsidoosi ning muude ainevahetushaiguste diagnoosimisel ja seirel.

Funktsioon
  • Peamine ketoonkeha, mida kasutatakse alternatiivse energiaallikana, kui glükoosi on puudu (nt paastumisel või madala süsivesikute dieedi korral).
  • Toodetakse maksas pikaahelaliste rasvhapete oksüdatsiooni käigus.
Päritolu
  • Looduslik metaboliit, mis tekib keha rasvarakkudes (lipolüüsi) ja kandub vereringesse.
  • Kõrgenenud tase viitab suurenenud rasva lagundamisele ja ketoosi seisundile.
Ettevalmistus
  • Enamasti võetakse veri tušja kõhuga (8–12 tundi söömata).
  • Kiirtestiks (näiteks kapillaarverd) võib olla vaja süstlast või väikest sõrmeotsast võetud vereproovi.
Protseduur
  • Proov võetakse tavaliselt veenist (venoosne veri) või sõrme otsast (kapillaarveri).
  • Analüüs tehakse spetsiaalsete laboratoorsete meetoditega (nt ensümaatiline meetod või gaaskromatograafia) või kiirtesti abil.
Diabeetilised seisundid
  • Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) – insuliini puudumine põhjustab ägeda ketoosiseisundi.
  • Insuliini manustamise puudulikkus või infektsioonid diabeedi korral.
Mittediabeetilised seisundid
  • Pikaajaline paastumine või range madala süsivesikute dieet (nt ketogeenne dieet).
  • Alkoholi liigtarbimine (alkohoolne ketoatsidoos).
  • Pikaajaline isu puudumine (nt anoreksia või raske haigus).
  • Maksahaigused või muud ainevahetushäired.
Tavaline või madal tase
  • Tervetel inimestel, kes tarbivad piisavalt süsivesikuid, on BHB tase tavaliselt väga madal (alla 0,2 mmol/L).
  • Ketoosi või ketoatsidoosi puudumine.
Kliiniline tähtsus
  • Madal tase ketoatsidoosi ravi ajal viitab ravi efektiivsusele ja seisundi paranemisele.
  • Kui patsient on ketogeensel dieedil ja BHB tase on madal, võib see näidata dieedi mittepiisavalt rangele järgimisele.
Peamised indikatsioonid
  • Diabeediga patsientidel, kui esinevad ketoatsidoosi sümptomid (suur janu, sagedane urineerimine, nõrkus, kõhuvalu, lõhnav hingamine).
  • Rasedusdiabeedi seireks või rasked iivelduse ja oksendamise korral raseduse ajal.
  • Kahtlus alkohoolse ketoatsidoosi või pikaajalise toitumispuuduse korral.
  • Ketogeense dieedi või paastumise mõju hindamiseks.
Soovitavad spetsialistid
  • Endokrinoloog või diabeediarst (diabeedi ja ainevahetushaiguste eriarst).
  • Perearst või hädaabi arst (akutsete seisundite hindamiseks).
  • Gastroenteroloog või toitumisspetsialist (toitumishäirete korral).
Üldine Tervetel inimestel (tušja kõhuga): alla 0,6 mmol/L
Meestele Diabeedi korral hoiatuslik tase: 0,6–1,5 mmol/L; Ketoatsidoosi oht: üle 1,5 mmol/L
Naistele Raseduse ajal võib tase tõusta; patoloogiliseks peetakse üle 1,0 mmol/L (vajab arsti kontsultatsiooni).

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!