Crohni tõbi

Crohni tõbi on üks kahest peamisest kroonilisest põletikulisest soolestiku haigusest (koos ulceratiivse koliidiga). Erinevalt teistest seedetrakti haigustest võib Crohni tõbe põletik mõjutada kõiki seedetrakti seinakihte ja see ei ole piiratud ainult ühe piirkonnaga – see võib esineda 'hüppeliselt', jättes terveid alasid haigestunud osade vahele. Põletikuline protsess on sageli sügav ja võib viia selliste tüsistusteni nagu soole ahenemised, läbimurded (fistelid) või mädanikud (absessid). Haiguse käik on ettearvamatu, perioodidest sümptomite leevendumisega (remissioon) vahelduvad ägedad hoogud (retsidivid).

Crohni tobe täpne põhjus pole teada, kuid arvatakse, et see on mitmefaktoriaalne haigus, mille tekkes mängivad rolli kolm peamist tegurit: 1) Geneetiline eelsoodumus – ligikaudu 15–20% patsientidel on lähedane sugulane, kellel on samuti põletikuline soolestiku haigus. 2) Immunsüsteemi häire – keha immuunreaktsioon seedetrakti normaalsetele bakteritele või toiduainetele muutub liiga intensiivseks ja põhjustab kroonilist põletikku. 3) Keskkonnategurid – suitsetamine on tugevalt seotud haiguse tekkega ja võib raskendada selle kulgu. Samuti võivad mõjuda teatud toiduained, infektsioonid või stress, kuigi need ei põhjusta haigust otseselt, vaid võivad äratada varjatud haigusehoogu.

Crohni tobe diagnoosimine põhineb kliinilistel sümptomitel, erinevatel laboratoorsetel ja instrumentaalsetel uuringutel, et välistada muud sarnaseid sümptomeid põhjustavad haigused (näiteks infektsioonid, irritatiivne soolesündroom). Diagnostika võib hõlmata: Vereanalüüse (põletikumarkerite, aneemia kontrollimiseks); Röntgenuuringuid (nt kontrastainega soole läbivaatus); Endoskopilisi uuringuid – kolonoskopiat, mis võimaldab otseselt vaadelda jäme- ja peensoolt ning võtta koeproove (biopsiaid) analüüsiks; Kõrglahenduslikke pildiuuringuid nagu magnetresonantstomograafia (MRT) või arvutitomograafia (CT), eriti seedetrakti välistes osades või tüsistuste hindamiseks; Võimalik ka kapselendoskoopia, et uurida peensoole osi, mis on tavapärase endoskoobiga raskesti ligipääsetavad.

Crohni tobe ravi eesmärgid on põletiku mahasurumine, sümptomite leevendamine, remissiooni saavutamine ja säilitamine ning tüsistuste ennetamine. Ravi on individuaalne ja seda kohandatakse haiguse raskusastme ja kahjustuse asukoha järgi. Peamised ravimeetodid on: 1) Ravimid – põletikuvastased preparaadid (5-ASA); kortikosteroidid (äärmiste hoogude raviks); immunosupressandid (azatiopriin); bioloogilised ravimid (infliksimab, adalimumab), mis sihtivad spetsiifilisi põletikku vahendavaid valke. 2) Toitumine – eridieedid võivad hoogude ajal sümptomeid leevendada, mõnikord rakendatakse täielikku toiduta dieeti (enteraaltoitumine) lühiajaliseks raviks. 3) Kirurgia – see ei ole haigusest parandav, kuid on vajalik tüsistuste (soole ahenemised, fistelid, läbimurded) või ravile mittevastavate kahjustuste korral. Patsiendil on oluline roll oma tervise hoidmisel: stressihaldus, suitsetamisest loobumine ja regulaarne arstlik järelvalve on võtmetähtsusega.

On oluline konsulteerida arstiga, kui märkate järgmisi püsivaid või halvenevaid sümptomeid: Püsiv kõhuvalu või krambid; Korduv või verine kõhulahtisus, mis kestab üle nädala; Järsk ja selgitusetu kaalulangus; Kõrge palavik koos kõhuvaluga või verelise diarréaga; Pärakupiirkonnas uued või suurenevad valulikkused või eritised. Need võivad viidata haiguse ägedale hoogule või tüsistusele (näiteks soole läbimurdele), mis vajavad kiiret meditsinilist sekkumist. Kui Teil on juba diagnoositud Crohni tõbi, pöörduge oma arsti poole kohe, kui tekivad uued sümptomid või vanad halvenevad, et korrigeerida ravikava ja vältida tõsiseid tüsistusi.