Blefariit
Kirjeldus
Blefariit on silma laugupõie põletikuline haigus, mis teeb naha ärritatuks, punetavaks ja sageli ka sügeliseks. See on üsna levinud ning võib tekitada ebamugustustunnet, kuigi harva põhjustab püsivat nägemiskahjustust. Õigeaegne teadvustamine ja koherentne hooldus on võtmetähtsusega sümptomite kontrollimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Blefariit on silmalaugude servade krooniline või pikaajaline põletik, mis puudutab peamiselt ripsmete juures asuvaid naha- ja õlilüliterühmi (Meibomiuse näärmete avauseid). Põletikuline protsess põhjustab naha ärritust, ummistust ja bakterite või pärmseente (nagu Demodex) liigse paljunemise võimalust. See on pigem haldatav seisund kui täielikult ravitud haigus, mis nõuab regulaarset higiistutamist ja silmalaugude hügieeni.
- Silmalaugude punetus ja turse
- Sügelus ja kipitav tunne lauguservades
- Tunne, nagu oleks silma sees liivatera või võõrkeha
- Põletikuline nahk silmalaugul, sageli koos koorikute või parmidega ripsmete juures
- Silmade kleepumine ärgates
- Lippuv pisarate eritumine või silmade kuivumine
- Valgustundlikkus (foto foobia)
- Udemad ja armeeritud ripsmed
- Ebanormaalne ripsmete kasv või väljalangemine
- Hõredam või ebaühtlane kulmude kasv
- Nägemise hägustumine, mis paraneb silmade pühkimisel (ajutine udune nägemine seoses õlidega)
Blefariidi täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada, kuid see on seotud mitme teguri koosmõjuga. Peamised põhjused hõlmavad bakteriaalset infektsiooni (eriti stafülokokkidega), Meibomiuse näärmete õlide ebanormaalset koostist ja ummistust (meibomiaan-glandulaarne düsfunktsioon), samuti nahamite (Demodex) üleliigset paljunemist. Riskiteguriteks on roosa lööbe (rosatsea), kuiva silma sündroom, rasvane nahk (seborea), teatud allergiad, kontrastlentside kandmine, vanus ja pikaajaline kasutamine mõnedest ravimitest. Puudulik silmalaugude hügieen soodustab ka olukorra halvenemist.
Blefariidi diagnoosimiseks teeb oftalmoloog või perearst põhjaliku silmade ja silmalaugude visuaalse läbivaatuse spetsiaalse valgusega (bio mikroskoobi ehk siltimpi abil). Arst hindab silmalaugude servade seisundit, ripsmete alust, näärmete avauseid ning nahakoorikute ja -parmide olemasolu. Vahel võidakse võtta proov koorikutest mikroskoopiliseks uurimiseks bakterite või demodex-mite’ide tuvastamiseks. Oluline on eristada teisi silmapõletikke, nagu konjunktiviit või keratiit.
Blefariidi ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja põletiku kontrollimisele, kuna täielikku paranemist ei pruugi saavutada. Ravi põhineb põhiliselt igapäevasel hügieenil: 1) SOOJAD KOMPRESSID: 5-10 minutit sooja kompressiga silmadele, et pehmendada koorikuid ja vedelda näärmete õlisid. 2) SILMALAUGUDE PÕHJALIK PESEMINE: spetsiaalsete pleegitusvahendite või lahjendatud beebišampooniga ripsmejuurte puhastamine peopesaliigutusega. 3) SÜSTEMAATILISUS: protseduure tuleb teha 1-2 korda päevas, isegi paranemise korral hooldusrežiimina. Arst võib määrada antibiotikumseid kreeme (nt metronidassool) või steroidseid tilgitusi lühiajalisks põletiku vähendamiseks. Raske juhtumi korral võidakse kasutada suukaudseid antibiootikume (nt doksütsükliin) või immunomodulaatorseid ravimeid. Kuiva silma korral on vaja kunstpisaraid.
Pöörduge oftalmoloogi või perearsti poole järgmistel juhtudel: 1) Kui kodused hügieenimeetodid (soojad kompressid ja puhastamine) ei too olulist leevendust 1-2 nädala jooksul. 2) Kui sümptomid oluliselt halvenevad – tekib tugev valu, silmalaugude tursed muutuvad väga suureks või nägemine järsult halveneb. 3) Kui tekib valguskartus või silm muutub erakordselt punaseks ja valusaks, mis võib viidata kaasnevale infektsioonile. 4) Kui kahtlustate, et see on esimene episood ja vajate täpset diagnoosi ja ravikava. Ärge oodake, kuni sümptomid muutuvad talumatuks – varane sekkumine võib aidata vältida tüsistusi, nagu ripsmete kahjustus või korneakael.