Bakeri tsüst
Kirjeldus
Bakeri tsüst on vedelikuga täidetud moodustis põlve taga, mis tekitab turse ja ebamugavustunnet. See ei ole vähkkasvaja, vaid sümptom, mis näitab tavaliselt põlveliigese aluseks olevat põletikulist protsessi või kahjustust. Õigeaegne diagnostika ja ravi võimaldavad leevendada valu ning vältida võimalikke tüsistusi.
Bakeri tsüst (ka popliteaalsüst või põlvetagune tsüst) on liigesevõre nahast moodustunud kott (pseudotsüst), mis asub põlve tagumisel küljel. See täitub liigesvedelikuga, mis normaaltingimustes määrib liigest, kuid liigese põletiku või kahjustuse korral eritub seda liiga palju. Ülerõhu tõttu valgub vedelik liigesekotist välja ja koguneb põlve taha, moodustades märgatava turse. See on seotud teiste põlvehaigustega, nagu osteoartriit, reumatoidartriit või meniskuskahjustus, ja esineb sagedamini täiskasvanutel.
- Põlve taga või küljel märgatav pehme või pingul turse
- Põlvepiirkonnas tundlikkus ja valu, mis võib välja kanda reie- või sääremuskulatusse
- Liigese jäikus ja liikumispiirang, eriti põlve painutamisel
- Turse suureneb füüsilise tegevuse ajal ja väheneb puhkamisel
- Tsüsti lõhkemine: järsk, terav valu sääres, punetus ja tursed, mis meenutab veresoonte tromboosi sümptomeid
- Survetüsistused suurenenud tsüstiga: närvide või veresoonte kokkusurumine, mis põhjustab kiimastumist, nõrgust või tungivat valu
Bakeri tsüst ei teki iseenesest, vaid on teise põlveprobleemi tagajärg. Peamised põhjused on põletikulised või degeneratiivsed muutused põlveliigeses, mis põhjustavad liigesevedeliku liigset eritumist. Riskitegurite hulka kuuluvad: osteoartriit (kulumisartriit), reumatoidartriit või teised artriidi vormid, põlve trauma (nt meniskuse rebend, kõõluste kahjustused), liigesekesta (sünoviaalkesta) põletik, ja vanus (sagedamini esineb üle 40-aastastel). Lastel võib tsüst tekkida harva, tavaliselt ilma selge põhjuseta.
Arst alustab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, hinnates turse asukohta ja konsistentsi. Kuna sümptomid võivad sarnaneda tõsisemate seisunditega (nagu sügav-veeni tromboos), on oluline teha täpsemaid uuringuid. Peamised meetodid on ultraheliuuring (ultrahaal), mis võimaldab visuaalselt näha tsüsti, hinnata selle suurust ja välistada tromboosi. Vajadusel võidakse kasutada magnetresonantstomograafiat (MRI), et hinnata põlveliigese seisukorda ja tuvastada aluspõhjust (näiteks meniskuse kahjustus). Mõnikord tehakse punktioon, et eemaldada vedelik ja leevendada sümpotmeid.
Ravi on suunatud põhjuste kõrvaldamisele ja sümptomite leevendamisele. Esmased meetodid on: puhkus, jäätumine ja põlve asendamine kõrgemale (turse vähendamiseks), mitteravim- põletikuvastased valuvaigistid (nt ibuprofeen). Kui tsüst on suur ja valulik, võib arst soovitada tsüsti punktiooni vedeliku eemaldamiseks ja/või kortikosteroidide süstimist liigesesse põletiku maha surumiseks. Aluseks oleva haiguse ravi (nt artriidi kontrollimine) on väga oluline, et vältida tsüsti taas-teket. Füüsioterapeut võib õpetada harjutusi, et tugevdada ümbruse lihaseid ja parandada liigesemobiilsust. Väga harvadel juhtudel, kui konservatiivne ravi ei aita, kaalutakse artroskoopilist või avatud tsüsti eemaldamist.
Pöörduge arsti juurde, kui märkate põlve taga püsivat või kasvavat turret, mis on valulik või piirab teie liikumist. ERGE meditsiiniline abi on vajalik JUHUL, KUI: teil tekib sääres järsk, tugev valu (eriti kui see algab põlve taga), sääre punetus, oluline turse või nahakuumenemine – need võivad olla nii tsüsti lõhkemise kui ka ohtliku veresoonte tromboosi märgid. Need seisundid vajavad kiiret eristamist, sest tromboos on eluohtlik.