Allergiline konjunktiviit
Kirjeldus
Allergiline konjunktiviit on silmakoonepõletik, mis on põhjustatud allergilise reaktsiooniga keskkonnast tulevatele ainetele (allergeenidele). See on üks levinumaid allergia vorme, mis mõjutab silmi ning põhjustab ebamugavustunnet, sügelust ja pisaravoolu. Õigeaegne äratundmine ja ravi aitavad kontrollida sümptomeid ja säilitada silmade tervist.
Allergiline konjunktiviit on immuunsüsteemi ülereaktsioon silmakoonele, mis on silma väliskest. Kui silmad puutuvad kokku allergeniiga (nagu õietolm, loomaniud, tolm või mõned kemikaalid), vabastab immuunsüsteem aineid, nagu histamiin, mis põhjustab põletikulist reaktsiooni. See viib veresoonte laienemiseni silmakoones, turse, sügeluse ja teiste iseloomulike sümptomiteni. Oluline on eristada seda teistest konjunktiviitide põhjustest, nagu bakteriaalsed või viirushaigused, kuna ravi lähenemine on erinev.
- Tugev sügelus mõlemas silmas
- Pisaravool (vesine eritis)
- Silmakoonete punetus ja turse
- Kuumustunne või põletikuline tunne silmades
- Valgustundlikkus (fotofoobia)
- Silmi ümbritseva nahapunetus või tursed
- Kleepuv eritis (eriti hommikuti)
- Tunne, nagu oleks silmas liivateri
- Köha või aevastamine, kui allergiline nohu kaasneb
- Kontaktläätsede kandmise raskused
Allergilise konjunktiviidi peamiseks põhjuseks on kontakti kokkupuude allergeniidega, mida immuunsüsteem tuvastab kui ohustavaid. Levinumad allergia vallandajad hõlmavad õietolmu (puud, rohi, umbrohud), kodutolmumite, lemmikloomaniude, hallitusseeni ja mõningaid kosmeetikaaineid või ravimeid. Riskitegurite hulka kuuluvad perekonnaline allergiline anamnees (nt atoopiline dermatiit, allergiline nohu või astma), keskkonnategurid (kõrge õietolmu tase, siseruumi niiskus) ja töökeskkond (kokkupuude kemikaalide või tahkete osakestega). Haigus võib olla hooajaline või püsiv (terve aasta vältel).
Allergilise konjunktiviidi diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja füüsisel silmaülevaatusel. Arst küsib sümptomite olemuse, ajastuse (nt seos hooajaga) ja võimalike allergiavallandajate kohta. Silmakoone ülevaatus lambiläätsel mikroskoobi abil võimaldab näha iseloomulikke muutusi, nagu papillid (väikesed kühmud) alumisel silmalaual. Spetsiaalsetel juhtudel võidakse teha allergiateste, nagu nahatorketestid või vereanalüüs spetsiifiliste IgE antikehade tuvastamiseks, et täpsustada põhilist allergeni. Oluline on välistada teised silmapõletikud.
Allergilise konjunktiviidi ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja vältida allergeniide. Ravistrateegiad hõlmavad:
- Allergeni vältimine: Soovitatav on minimeerida kokkupuudet teadaolevate allergeniidega (nt suletud aknad õietolmuhooajal, sagedane pesemine, HEPA-filtriga õhupuhastid).
- Kohalikud raviained (silmatilgad): Antihistamiinilised tilgad (nt olopatadiin, ketotifeen) kiiresti leevendavad sügelust; põletikuvastased tilgad (nt ketorolaak); mastotsüütide stabilisaatorid (nt kromoglikaat); või kombinatsioonpreparaadid. Raskeimal juhtudel võidakse lühiajaliselt kasutada kortikosteroide tilgu kujul (ainult arsti järelevalvel).
- Süsteemne ravi: Süsteemsed antihistamiinid (tabletid) võivad aidata, kui on ka muid allergia sümptomeid.
- Toetusravimeetodid: Külmad kompressid silmadele, kunstlikud pisarad allergeenide välja pesemiseks ja puhastumise soodustamiseks.
- Immunoterapia (allergia süstid/võrkkest): Pikaajaline valik patsientidele, kellel on raske püsiv allergia, et vähendada immuunsüsteemi tundlikkust.
Kuigi kerge allergiline konjunktiviit võib mõnikord läbida ise, on soovitatav konsulteerida perearsti või silmaarstiga (oftalmoloogiga) järgmistel juhtudel:
- Esimest korda esinevad või tundmatud sümptomid.
- Eriti olulised on järgmised hoiatusmärgid ("punased lipud"): Tugev valu, oluline nägemise halvenemine, valgusest hirm (fotofoobia), eriti paks või roheline eritis (mis võib viidata bakteriaalsele infektsioonile).
- Iseseisvalt ostetud tilgad ei anna leevendust 2-3 päeva jooksul või sümptomid halvenevad.
- Sümptomid segavad igapäevast elu, une- või töövõimet.