Akraalne lentiginoosne melanoom (Acral Lentiginous Melanoma)
Kirjeldus
Akraalne lentiginoosne melanoom on haruldas, kuid agressiivne nahavähiliik, mis areneb peamiselt käte ja jalgade nahal – peopesadel, talladel ja küünede ümbruses. Erinevalt teistest melanoma vormidest ei ole see seotud päikesevalguse mõjuga, mistõttu võib see tekkida ka neil, kellel on vähe päikesekahjustusi. Varajane tuvastamine on kriitilise tähtsusega, sest edasijõudnud staadiumis on see raskesti ravitav.
Akraalne lentiginoosne melanoom (ALM) on pahaloomuline pigmentrakkude (melanotsüütide) kasvaja, mis tekkib naha 'akraal' osadel – kehaäärsetel piirkondadel nagu sõrme- ja varbaküüned, peopesad ja tallad. See on üks neljast peamisest melanoomi alamtüübist ja moodustab umbes 2-3% kõikidest melanomajuhtumitest, kuid on levinum tumedanahalistel populatsioonidel. ALM areneb naha epidermisise kihis ning alguses võib see meenutada kahvlust või teist kahjustust, mistõttu sageli diagnoositakse hiljem. Kasvaja võib kasvada vertikaalselt sügavamale nahakihtidesse, suurendades metastaasiriski. Erinevalt melanomast, mis on seotud UV-kiirgusega, ei ole ALM tekkimine seotud päikesevalgusega, mis raskendab selle ennetamist.
- Asümmeetria: pigmentiiratis, mille vorm on ebaregulaarne ja mõlemad pooled ei sarnane.
- Piirid: ebaselged, hõredad või sisselõikega servad.
- Värvus: ebaühtlane toon – pruun, must, hall, sinakas või punakad alad ühes laigus.
- Läbimõõt: kasvaja kasvab üle 6 mm, kuid ALM võib alguse saada ka väiksemana.
- Evolutsioon (muutumine): laik või 'kvast' muutub aja jooksul värvi, suuruse, kuju või struktuuri poolest; see on kõige olulisem märk.
- Pigmentiiratis või tumenemine küünte all (subunguaalne melanoom), mis võib alguse saada tumeda piki-joonena küünel.
- Laik peopesal või tallal, mis ei parane aja jooksul.
- Tundlikkus, kipitamine või valulikkus piirkonnas, mida võib algselt pidada kaisteks, küüneprobleemideks või veresoonte haigusteks.
- Uudne või kiiresti kasvav sünd, mis ei sarnane teiste keha südametega.
- Hilisemates staadiumites võib tekkida veritsemine, haavumine või valulik haav, mis ei parane.
- Lümfisõlmede suurenemine lähialal (nt kaenla- või ingvinaalpiirkonnas).
- Üldsümptomid nagu põhjendamatu kaalulangus, väsimus või iiveldus, mis võivad viidata metastasile.
Akraalse lentiginoosse melanoomi täpsed põhjused pole täielikult teada, kuna see ei ole seotud UV-kiirgusega. Arvatakse, et põhiliseks mehhanismiks on melanotsüütides esinevad geneetilised mutatsioonid, mis põhjustavad nende kontrollimatu kasvu. Peamised riskitegurid hõlmavad:
- Genetika: perekonnaloo olemasolu melanoomi või teatud geenimutatsioonid (nt KIT-geeni).
- Nahavärv: Kuigi ALM esineb kõigil nahatüüpidel, on see suhteliselt sagedasem tumedanahalistel isikutel (Aafrika, Aasia päritolu).
- Vanus: risk suureneb vanusega, eriti üle 60-aastastel.
- Trauma või krooniline hõõrdumine: korduv mehaaniline surve või trauma akraalsetel aladel (nt jalatsite hõõrdumine) võib olla soodustav tegur, kuigi otsest seost pole lõplikult tõestatud.
- Isiklik anamnees: eelnevate nahakasvajate ajalugu.
Oluline on mõista, et ALM võib tekkida ka ilma ühegi selge riskitegurita.
ALM diagnoosimine nõuab spetsialisti – tavaliselt dermatoloogi või onkoloogi – hinnangut ja patoloogilist kinnitust.
1. Kliiniline uuring: Arst hindab kahtlust tekitanud laigu visuaalselt, kasutades dermatoskoopi (spetsiaalset suurendavat seadet).
2. Biopsia: See on kuldstandard. Kahtlusalune koetükk eemaldatakse täielikult (eksitsioonbiopsia) või osaliselt (incisionbiopsia) ja saadetakse patoloogilisele anatoomiale. Patoloog hindab rakke mikroskoobi all, et tuvastada vähirakke ja määrata haiguse sügavust (Breslow paksus), ulatust ja teisi prognoosi määravaid tegureid.
3. Piltdiagnostika: Kui melanoom on diagnoositud ja on oht metastasile, võib käivitada täiendavad uuringud:
- Lümfisõlme sentineli biopsia lähimate lümfisõlmede hindamiseks.
- Kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI) või POSITRON-EMISSIOONTOMOGRAAFIA (PET) skaneerimine keha teistes osades olevate metastaaside avastamiseks.
4. Geneetiline testimine: Kasvaja koe analüüs teatud geenimutatsioonide (nt BRAF, KIT, NRAS) suhtes, mis aitab valida sihtravimeetodeid.
Ravi plaani koostab multidisciplinaarne meeskond (onkoloog, kirurg, dermatoloog) sõltuvalt haiguse staadiumist, kasvaja asukohast ja patsiendi terviseseisundist.
- Kirurgiline ravi: Esmaseks meetodiks on kasvaja laiaäärne kirurgiline eemaldamine koos tervenaahaga (lai marginaal). Kui haigus on levinud lümfisõlmedesse, võib olla vajalik lümfisõlmede eemaldamine (lümfadenektomia).
- Lisaravi (adjuvantne ravi): Pärast operatsiooni vähendamaks tagasitulemise riski, kasutatakse:
- Immunoterapiat: ravimeid (nt pembrolizumab, nivolumab), mis aktiveerivad immuunsüsteemi vähirakke äratundma ja hävitama.
- Sihtravimeetmeid: kui kasvajas leitakse teatud mutatsioone (nt KIT), võib rakendada sihtravimeid (nt imatinib).
- Metastaatilise haiguse ravi: Kui on tekkinud metastaase, kasutatakse süstemaatilist ravi – immunoterapiat, sihtravi ja/või keemoterapiat.
- Kiiritusravi: Kasutatakse harva, peamiselt palliatiivsel eesmärgil valulike metastaaside leevendamiseks või kui kirurgiline ravi ei ole võimalik.
- Järelvalve: Pärast põhilist ravi on vaja regulaarseid kontrollkäike nahauuringute, lümfisõlmede kontrolli ja pildiuuringutega.
Võta ühendust dermatoloogi või perearstiga kohe, kui märkad ühtki järgmistest märkidest, eriti kui need asuvad käel või jalal:
- Uue laigu või 'kvastu' teke küünte ümbruses, peopesal või tallal.
- Olemasoleva sündi muutumine: see on kõige olulisem hoiatusmärk. Kas see muutub suuremaks, muudab värvi, kuju või tekstuuri?
- Küüne all olev tumenemine, eriti kui see on triibuna ja laieneb või tekib küüne deformatsioon.
- Laik, mis on valulik, verd joodab, sügeleb või ei parane nagu tavaline haav.
- Kiire kasv või välimus, mis erineb teistest keha südametest (nn ‘inimese käpalind’ reegel).
Ära viivita konsultatsiooniga, kui on kahtlus. Varajane diagnoos on elukvaliteedi ja ellujäämise seisukohalt ülioluline. Kui sul on suur melanoomiriski perekonnaloo tõttu, räägi arstiga regulaarsetest nahakontrollidest.