Pigmenttäpid (melanotsüüdid)
Kirjeldus
Pigmenttäpid ehk melanotsüüdid on nahal olevad tumedamad laigud, mis tekivad pigmenti ehk melanini kogunemise naharaketesse.
Pigmenttäpid on kõige sagedasemad nahal olevad muutused, mis tekivad siis, kui naharakk melanotsüüt toodab ja kogub liiga palju pigmenti ehk melanini. Melanin annab nahale tema värvi ning kaitseb päikesekiirguse eest. Pigmentti koguneb ühte kohta, moodustudes sellele nähtavaks laiguks. Täpid võivad olla erineva suuruse, kuju ja värvusega ning esineda üksikult või rühmadena.
- Päikese kiirguse mõju: UV-kiirgus stimuleerib melanini tootmist, tekivad päevitustäpid (lentigod) ja tekkepleegid.
- Pärandlikkus: Geneetiline kalduvus teatud tüüpi pigmenttäppide (näiteks tekkepleekide) tekkimiseks.
- Vanus: Vananedes võib tekkida nn vanaduspigmenttäppe (seniilsed lentigod).
- Hormonaalsed muutused: Rasedus või hormonaalsete ravimite tarvitamine võib põhjustada rasedusmaski (kloasmat).
- Naha põletus või trauma: Põletuse või vigastuse koht võib paranedes muutuda tumedamaks (postinflamatoorne hüperpigmentatsioon).
- Melanoom: Vähki tekitav melanotsüütide kasvaja, mis areneb tavaliselt olemasolevast pigmenttäpist või uuena.
- Atüüpilised sünnimärgid (düsplastilised neevused): Suurenenud melanoomi riskiga seotud ebanormaalse välimusega pigmenttäpid.
- Teised nahavähiliigid (näiteks Baselirakk-kartsinoom või lamekude-kartsinoom): Need ei pruugi olla pigmenteeritud, kuid mõnikord võivad pigmenttäppi meenutada.
- Süsteemsed haigused või toimetulekuhäired: Harvem võivad teatud haigused (näiteks Addisoni tõbi) põhjustada üldist pigmentatsiooni suurenemist.
Enamik pigmenttäppe on kahjutud, kuid neid tuleb jälgida. Peamised soovitused: 1) Kaitse naha päikese eest: Kasuta kõrge kaitseastmega päikesekreeme (SPF 30+), korda iga 2 tunni järel, ja kandke katvaid riideid. Vältige päikese käes viibimist tipptundidel. 2) Jälgige oma täppe: Tee regulaarselt ise ülevaateid, kasutades ABCDE reeglit (Asümmeetria, Ebaselge piirjoon, Värvuse varieeruvus (Color), Läbimõõt üle 6 mm, Muutuvus (Evolving)). 3) Võtke pilti: Pildistage täppe regulaarselt, et oleks võrdlusalus. 4) Ärge katsuge täppe eemaldada või bleeda ise. Enamiku pigmenttäppide kosmeetiliseks eemaldamiseks (nt laserravi, krioravi) on vaja konsultatsiooni dermatoloogi või kosmeetikutaga.
- Pigmenttäpi kiire muutumine: suurenemine, paksemaks muutumine, kuju või piirjoone muutus.
- Värvi muutus: Täpp muutub ebatasaselt tumedamaks, tekivad uued värvitoonid (sinakas, punakas, hall).
- Sümptomid täppi ümber või sellel: Sügelus, valulikkus, veritsemine, märgumine või koorumine.
- Uue, ebatavalise välimusega täpi teke (eriti täiskasvanueas), mis erineb kõigist teistest täppidest kehal („kuldkana printsii“).
- Pigmenttäpi ümber nahapõletiku või põletikuliste muutuste teke.
- Pigmenttäppide arvu järsk suurenemine lühikese aja jooksul.
- Kui Teil on suur hulk pigmenttäppe (üle 50), eriti atüüpilise välimusega, mis suurendab melanoomi riski.
- Kui Teil on olnud melanoomi perekonnas või Teil on isiklik anamnees vähk.
- Kui koduhoolduse käigus tekib mure pigmenttäpi pärast.