Pigmentatsioonitäpid (tumedad laigud)
Pigmentatsioonitäpid ehk tumedad laigud on nahal esinevad piirkonnad, mis on ümbritsevast nahast tumedama värvi. Need võivad olla erineva suuruse, kuju ja põhjusega.
Pigmentatsioonitäppide teke on seotud melanosüütide – nahavärvust melanotina tootvate rakkude – liigse aktiivsusega konkreetses nahapiirkonnas. Melanotini kogunemine nahas muudab selle piirkonna värvuse. See võib olla põhjustatud päikesekiirgusest, hormonaalsetest muutustest, põletikulisest reaktsioonist või vananemisest. Mõned täpid on kaasasündinud, teised tekivad elu jooksul.
- Päikesekahjustus (lentigiinid ehk 'vanaproua täpid')
- Hormonaalsed muutused (nt rasedusmask, sünnitamist täpid ehk melasoom)
- Põletikuline hüperpigmentatsioon (nahakahjustuse või akne järel)
- Iga päevase hõõrumise tagajärg (nt kaelal või kaenlaaluses)
- Vanusega seotud muutused nahas
- Mõned ravimid (nt teatud antibiootikumid või kemoteraapiaravimid)
- Akantooosis nigricans (sügavalt tumedad, sametinised laigud, mis võivad viidata insuliinresistentsusele või muule endokrinoloogilisele häirele)
- Melanoom või teised naha vähivormid
- Süstemaatsed haigused, mis mõjutavad hormoone (nt Addisoni tõbi)
- Vitiliigo (pigmenti kadumine, mis võib jätta tume piiri)
- Pärisvähk (sebasünnovähk), mis võib esineda tumeda laiguna
Kui täpid ei ole kaasasündinud või kahtlased, võib proovida neid leevendada:
1. Range päiksekaitse: Kasutage iga päev SPF 30+ päikesekaitsekreemi, isegi pilvise ilmaga. See takistab uute täppide teket ja olemasolevate tumenemist.
2. Kostitatud nahahooldus: Kasutage niisutavaid kreeme, et hoida nahk tervena.
3. Iluhooldusvahendid: Retinoidide, C-vitamiini, ahhüülhappe, kojeenhappe või niattsiinamiidi sisaldavad kreemid võivad aja jooksul tumedaid täppi helendada. Kasutage neid kannatlikult ja järgige juhendeid.
4. Vältige nahakahjustusi: Ärge kraapige ega pühkige täppe, see võib põletikulist hüperpigmentatsiooni süvendada.
5. Tervislik eluviis: Püsige hüdratveerunud ja sööge antioksüdante rikast toitu (puuviljad, köögiviljad).
- Muutub kiiresti (kasvab, pakseneb, muutub kuju või värvus).
- On ebaregulaarse, asümmeetrilise kujuga.
- Sellel on ebatavalised värvitoonid (must, sinakas, punakas).
- Veritseb, koorub või sügeleb.
- Tekib koos teiste sümptomitega, nagu kaalulangus, väsimus või söögiisu puudus.
- On väga tumedalt pruun või must ning tekib kaelal, kaenlaalustes või piksel, mis võib osutada akantooosis nigricans'ile.
- On sinisündinul ja muutub suuremaks või paksemaks.
- Tekkis pärast uue ravimi võtmist.
Seotud uuringud: Pigmentatsioonitäpid (tumedad laigud)
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!