Pruunid täpid
Kirjeldus
Pruunid täpid on nahal esinevad tumedamad piirkonnad, mis võivad olla erineva suurusega, kujuga ja põhjusega. Need võivad tekkida üksikult või rühmadena ning nende põhjus võib olla nii kahjutu kui ka tõsine.
Pruunid täpid ehk pigmentatsioonihäired on nahavärvi muutused, mis tekivad melanini – nahavärvi andva pigmendi – liigse kogunemise tõttu nahas. Melanin kaitseb naha päikesekiirguse eest. Kuid päikesevalguse, hormonaalsete muutuste, vanuse või haiguste mõjul võib melanini tootmine teatud piirkondades suureneda, moodustades pruunikaid laike. Need võivad olla tasased või kergelt kõrgemad ning värvuselt heledast pruunist mustjani.
- Päikesevalguse kokkupuude (päikesepõletus või krooniline päikese käimine) – tekivad vanadekääpad ehk "liver spots"
- Vanus (eakuseplekid)
- Hormonaalsed muutused (rasedus, sünnituspillid, menopaus)
- Geneetilised tegurid (pärandlikud täpid, näiteks käsipigmentatsioon)
- Nahakahjustused või põletikud (nt ekseem või akne) – jätavad pruunikaid jälgi
- Mõned ravimid (nt antibiootikumid, kemoterapeutikumid), mis teevad nahk päikesevalgusele tundlikumaks
- Melanoom või teised nahavähivormid – ohtlikud kasvajad, mis võivad sarnaneda tavalise täpiga
- Prekantseroossed seisundid (nt aktiiniline keratoos)
- Süsteemsed haigused, mis mõjutavad hormoone (nt Addisoni tõbi, Cushingi sündroom)
- Metaboolsed häired (nt hemokromatoos, raua kogunemine organismi)
- Vitamiinide puudus (eriti B12-vitamiini või foolhappe puudus)
- Kroonilised põletikulised nahahaigused
Kui täpid on arsti poolt hindamisel ohutud, võib nende vähendamiseks proovida järgmist: 1) RANGELT VÄLTIDA PÄIKESEGA OTSEST KOKKUPUUDET. Kasutage iga päev kõrge SPF-ga (vähemalt 30) päikese-kaitsekreemi, isegi pilvisel ilmavel. 2) Kasutage pigmendit helendavaid kreeme, mis sisaldavad C-vitamiini, niatsiinamiidi, ajaloolist või glükoolhapet. 3) Retinoidid (retinool) võivad kiirendada naha uuenemist ja vähendada pigmendimustreid. 4) Kodused leelised, nagu sidrunimahl või päevalilleõli, võivad mõnel juhul aidata, kuid on vähese tõenduspõhisusega. 5) Hoidke nahk hästi niisutatuna. TÄHTIS: Enne mis tahes iseravi alustamist konsulteerige dermatoloogiga, et välistada pahaloomulised muutused.
- Täpp muutub kiiresti – kasvab suuruselt, muutub kuju või kõrguselt
- Täpi servad on ebanormaalsed, sawajad või ebakorrapärased (ABC reegel: Asümmeetria, Border e. ääris, Color e. värvus)
- Täpp on mitmevärviline (sisaldab musta, pruuni, sinakat, punakat või valget)
- Täpp hakkab verd jooksma, sügelema, valutama või kooruma
- Tekkivad uued, ebatavalised täpid pärast 40. eluaastat
- Täpp on läbimõõdult suurem kui 6 mm (umbes kustutuskummi ots)
- Perekonna anamneesis on nahavähk ning teil on kahtlus, et täpp on muutunud
- Täpp ei taastu pärast põletikku või vigastust, vaid jääb püsivalt pruuniks
- Täppadega kaasnevad muud sümptomid, nagu väsimus, kaalulangus või lümfisõlmede suurenemine