Puuslihreuma (Koksartroos)
Kirjeldus
Puuslihreuma ehk koksartroos on krooniline puusaliigese mittepõletikuline kulumishaigus, mis põhjustab valu ja liikumatust. See on üks levinumaid liigeshaigusi.
Puuslihreuma on liigese kulumishaigus, mille korral puusaliigese katva kõhrkude kõveneb ja hakkab kuluma. Kõhri kahanemise tõttu hõõruvad luud üksteise vastu, tekitades valu, jäikust ja liikumispiiranguid. Protsessi käigus võivad luude servadel tekkida kasvud (osteofüüdid) ja liigeseümbruses esineda põletik.
- Vanus: risk suureneb oluliselt pärast 50. eluaastat.
- Ülekaal: lisakoormus puusaliigesele kiirendab selle kulumist.
- Perekonnalugu: geneetiline eelsoodumus.
- Eelnev puusaliigese trauma või vigastus (nt. luudude murd).
- Sünnist peale esinevad puusaliigese anomaaliad (nt. puusa düsplaasia).
- Pikaajaline liigse koormusega seotud töö või sport (nt. rasketöölised, jooksjad).
- Teised liigeshaigused (nt. reumatoidartriit), mis on kahjustanud liigest.
Puuslihreuma on krooniline haigus, mida ei saa täielikult ravida, kuid sümptomeid saab leevendada.
1. Kaalu kontroll: Iga lisakilo langetab koormust puusaliigesele.
2. Kerge liikumine: Püsiv, kuid mitte ülekoormav liikumine (nt. ujumine, jalgratas, pikk kõndimine) hoiab liigese liikuvana ja tugevdab lihaseid. Välti hüppamist, jooksmist ja järske liigutusi.
3. Valu leevendamine: Parasetamooli või NSAID-de (mittepõletikuvastased valuvaigistid, naptokseeni tüüpi) kasutamine arsti soovitusel.
4. Soojus/külm: Soe dušš või küttepadi võib leevendada jäikust ja lihaspinget. Äkilise valupungi korral võib lühiajaliselt aidata külmkompress (jää pakendatuna rätikusse).
5. Toetusvahendid: Käepide või karkass võivad leevendada koormust kõndimisel.
6. Füsioteraapia: Erilised harjutused, mida õpetab spetsialist, on üks tõhusamaid meetodeid valu vähendamiseks ja liikuvuse säilitamiseks.
- Äge, talumatu valu, mis ei levi pärast puhkust ja tavapäraseid valuvaigisteid.
- Puusa piirkonnas tunduv turse, punetus või liigese ülekuumenemine (võib viidata teistsugusele põletikule).
- Jala liikumatus või äkiline jõu kadumine jalas (võib olla märk närvikahjustusest).
- Haigus, mis takistab igapäevaste toimingute tegemist (riietumine, trepist üles-alla minek).
- Tunne, et liiges "lükkab end välja" või on ebastabiilne.
- Valud, mis ärkavad öösel unest ja takistavad uinumist.
- Tavapäraste ravimeetodite tulemuste järsk halvenemine.