Jala röntgen

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Jala röntgen (jalamüüli röntgenuuring) on kiire ja valutu radioloogiline meetod, mis võimaldab hinnata luustikku, liigeseid ja pehmet kudet. Seda kasutatakse laialdaselt vigastuste, deformatsioonide, põletikuliste muutuste ja krooniliste haiguste diagnostil. Uuring on oluline nii diagnostikas kui ka raviprotsessi jälgimises.

Mis on jala röntgen?

Funktsioon

Visualiseerib jalaluid, pahalüli, sõrmiluid ja põhilisi liigeseid.
Võimaldab tuvastada murde, pragusid, liigese kahjustusi ja artroosi.
Kasulik jala kuju (nt lameda- või ojavarba) hinnangul.

Meetod

Röntgenkiirguste (ioniseeriva kiirguse) baasil töötav piltdiagnostika.
Tavaliselt tehakse mitu projektsiooni (eest, küljelt, kaldas).
Tulemused on kohe arsti kättesaadavad digitaalsel kujul.

Uuringu ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust ei vaja.
Eemaldage jalast metallesemed (sõrmused, käevõrud).
Raseduse korral teavitage personali enne uuringut.

Protseduur

Patsient istub või lebab, jala asetatakse röntgenplaadi peale.
Tehnik juhendab jala õigesse asendisse, et saada selgeid pilte.
Uuringu ajal tuleb hetkeks liikumatuks jääda.
Pildistamine kestab mõne minuti, kogu protseduur umbes 10-15 minutit.

Mida võivad jala röntgenu leitud muutused näidata?

Traumatilised muutused

Luu murded ja pragud (nt pahalüli murd, sõrmeluu murd).
Väändmurd (stressimurd), mis tekib ülekoormusest.
Vigastatud liigesed või sidemed (luude asendi muutus).

Degeneratiivsed ja põletikulised muutused

Artroos (liiskade kulumine, liigese pilu kitsenemine).
Artriit (nt reumatoidartriit, liigese pinnase kahjustus).
Spontaanne osteonekroos (luu koeku suremine).

Struktuursed ja sündroomsed muutused

Lameda- või ojavarba deformatsioon.
Luukasvajad või tsüstid (harvaesinev).
Südamepuudulikkuse või neeruhaiguste põhjustatud ödeem (pehmete kudede tihendus pildil).

Indikatsioonid: millal tehakse jala röntgenuuringut?

Sümptomid ja kaebused