TRH stimulatsioonitest

Kvantitatiivne · mIU/L

Normaalsed väärtused

TRH stimulatsioonitesti normaalreaktsioon

Üldine

Normaalseks peetakse TSH taseme tõusu 5–25 mIU/l 20–30 minuti jooksul pärast TRH manustamist. TSH tase peaks hiljem tagasi langema algtasemele.

Mehed

Normaalsed väärtused meestel on sarnased üldistele normidele.

Naised

Naistel võib reaktsioon olla veidi suurem, eriti võib see olla muutunud menstrueerumistsükli faasist sõltuvalt. Raseduse ajal on test tavaliselt kontraindikeeritud.

Näitaja kohta

TRH stimulatsioonitest on spetsiaalne endokrinoloogiline proov, mille abil hinnatakse kilpnäärme ja ajuripatsi (hüpofüüsi) funktsionaalset seost. Testi käigus jälgitakse TSH (kilpnäärme stimuleerivat hormooni) taseme muutust pärast sünteetilise TRH hormooni manustamist.

Mis on TRH stimulatsioonitest?

Funktsioon

Hindab hüpofüüsi võimet reageerida TRH (tireoliberiini) hormoonile
Aitab eristada erineva päritoluga kilpnäärme talitlushäireid (nt primaarne vs kesknärvisüsteemi põhjustatud hüpotüreoos)
Kasutatakse mõningate hüpofüüsi haiguste diagnostikas

Põhimõte

TRH on looduslik hormoon, mis stimuleerib hüpofüüsi eritama TSH-d
Test mõõdab TSH taset enne ja pärast TRH süstimist
Vastuse suurus ja kinneetika annavad teavet hüpofüüsi ja kilpnäärme töö kohta

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Test tehakse hommikul tühja kõhuga (8-12 tundi ei tohi süüa)
Vett on lubatud juua piiratud koguses
Mõned ravimid (nt kilpnäärmehormoonid, steroidid, litium) tuleb arsti juhendisel võimalusel katkestada
Enne testi tuleb vältida füüsilist pingutust ja stressi

Protseduur

Esimesena võetakse veresoonest veriproov baas TSH taseme määramiseks (nullpunkt)
Seejärel manustatakse sünteesitud TRH hormooni aeglaselt veeni (süstina)
Uusi veriproove võetakse tavaliselt 15, 30, 60 ja 120 minutit pärast TRH manustamist TSH (ja mõnikord ka prolaktiini) mõõtmiseks
Protseduuri ajal patsient peab olema puhkeolekus, võimalikud on lühiajalised kõrvaltoimed (nt sooje lained, suu kuivus, uriinimise soov)

Liigne (tugevdatud) vastus TRH testil

Primaarne kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos)

Kilpnäärmepuudulikkuse korral kompenseerivalt töötav hüpofüüs reageerib TRH-le erakordselt tugevalt, et stimuleerida TSH tootmist.

Mõned hüpofüüsi kasvajad

TSH tootevad adenoomid võivad põhjustada liigset reaktsiooni.

Mõned vaimsed häired ja toitumishäired

Rasked depressioonid, anorexia nervosa võivad mõnikord põhjustada muutunud reaktsiooni.

Nõrk või puudulik vastus TRH testil

Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)

Kõrge kilpnäärmehormoonide tase surub TSH tootmist alla, mistõttu hüpofüüs ei reageeri TRH stimuleerimisele.

Hüpofüüsi talitluspundus (sekundaarne/tersiaarne hüpotüreoos)

Hüpofüüsi või hüpotalamuse kahjustus (nt kasvajad, trauma) vähendab või kaotab võime TSH-d toota ja TRH-le vastata.

Glükokortikoidide liigkasutamine

Kortisooni või sünteetiliste kortikosteroidide kõrged doosid võivad pärssida TSH eritumist.

Indikatsioonid: millal soovitatakse TRH stimulatsioonitesti?

Kilpnäärme talitlushäirete täpsustamine

Kui TSH ja kilpnäärmehormoonide (T4, T3) tulemused on vastuolulised või ebamäärased
Kahtlus kesknärvisüsteemi põhjustatud (sekundaarse) hüpotüreoosi osas
Hüpofüüsi funktsiooni hindamine pärast neurokirurgilist operatsiooni või kiiritusravi

Spetsialistid, kes testi tavaliselt tellivad ja tõlgendavad

Endokrinoloog (sisesecretiooniarst)
Mõnikord neuroloog või psühhiaater vastavate sümptomite korral

Seotud uuringud

Seotud haigused

Hüpotüreoos 75% Hüpertüreoos 70% Hüpopituitarism 65% Hüperprolaktiineemia 60%

Otsi näitajat