Välistine kõrvapõletik

Kirjeldus

Välistine kõrvapõletik on väliskõrva kanali nahapõletik, mis on tavaliselt põhjustatud bakteriaalsest või seeneinfektsioonist. See võib tekitada tugevat valu, sügelust ja ebamugavust, kuid õigeaegne diagnoos ja ravi viivad enamasti kiire paranemiseni.

Mis on välistine kõrvapõletik?

Välistine kõrvapõletik on haigus, mille puhul põletikuga on haaratud väliskõrva kanal – tee, mis viib kõrvaavast kõrvatrumlini. See põletik kahjustab kanali nahka ja sageli ka välist kõrvaõõnt (aurikulit). Haigus võib olla äge (lühiajaline ja tugevate sümptomitega) või krooniline (pikaajaline ja korduv). Põhjustajaks on tihti niiskus, mis loob ideaalse keskkonna bakterite või seente paljunemiseks, või nahakahjustused, mis võimaldavad mikroobidel süveneda.

Sümptomid

Peamised ja levinumad sümptomid

Kõrvavalu, mis võib olla eriti tugev ja süveneb kõrva puudutamisel või lõualiigutustel.
Kõrva sisekõlkluse tundmine, täidetuse tunne või kõrvaklapi paistetus.
Väljavool kõrvast – algul vedel ja selge, hiljem võib muutuda mädaseks või ebameeldivalt lõhnavaks.
Kõrva sees ja sissepääsu ümbruses tugev sügelus.
Kõrva kanali nahapuna ja peensus, mis on selgelt nähtav vaatlusel.

Raskemad või täiendavad sümptomid

Kõrvast väljavoolu tõttu kuulmise ajutine halvenemine.
Valulikkus kõrvaümbruses, lõugade liigutamisel või näopiirkonnas.
Lümfisõlmede suurenemine kaela pealmises osas.
Madal palavik või üldine haiglustunne.
Põletikuline tursed, mis võib sulgeda kõrva kanali täielikult.

Põhjused ja riskitegurid

Peamine põhjus on väliskõrva kanali kaitsebarjääri kahjustamine, mis võimaldab mikroobidel (näiteks Pseudomonas aeruginosa või Staphylococcuse bakteritel, kandidaadi seentel) põletikku tekitada. Sellist kahjustust võivad põhjustada:

Liigne niiskus: Tihe ujumine, kõrge niiskus või higistamine. "Ujuja kõrv" on levinud nimetus just selle põhjuse tõttu.
Mehaaniline kahjustus: Liiga agar kõrvapuhtastamine kõrvatikaste, sõrmede või teravate esemetega, mis kriimustavad nahka.
Nahahaigused: Nt atoopiline dermatiit, ekseem või psoriaas, mis muudavad naha tundlikumaks.
Kitsas kõrvakanal: Anatoomiline tunnus, mis takistab normaalset ventilatsiooni ja niiskuse äravoolu.
Muu põletik: Krooniline keskmise kõrva põletik, mille käigus väljuvad eritised, võib ärritada väliskõrva nahka.

Riski suurendavad tegurid on diabeet, immuunpuudulikkus, nahaalergiad kosmeetilistele toodetele (lakk, šampoon) või kuuldeaparaadi materjalidele.

Diagnoosimine

Diagnoos põhineb peamiselt põhjalikul anamneesil ja otoskoopilisel vaatlusel.

1. Anamnees: Arst küsib sümptomite iseloomu, kestust, võimalikke põhjuseid (ujumine, vigastused) ja haigusloo kohta.

2. Otsene vaatlus (otoskoopia): Arst kasutab spetsiaalset valgusallikaga otoskoopi, et vaadata kõrva kanalit ja trummi. Tüüpilised leiud on punetav, paistes, märg või eritistega kaetud nahk. Trumm on tavaliselt normaalne, mis aitab eristada keskmise kõrva põletikust.

3. Laboratoorsed uuringud: Rasketel, korduvatel või ravile vastupidavatel juhtudel võetakse kanalist eritiste näidiseid (või pindmise näärmeproovi), mis saadetakse bakterioloogilisele või mükoloogilisele analüüsile, et tuvastada täpne põhjustaja ja selle tundlikkus antibiootikumidele.

4. Täiendavad uuringud: Väga harva, kui kahtlustatakse infektsiooni levikut luudele (maligne otitis externa), võib olla vajalik arvutitomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT).

Ravi

Ravi eesmärk on likvideerida infektsioon, leevendada põletikku ja valu ning taastada kõrva kanali normaalse mikrokeskkond.

Kohalik ravi (tilgad): Enamikul juhtudel kasutatakse antibiootikume (nt ofloksatsiin, gentamütsiin) või seenevastaseid aineid (nt klotrimasool) sisaldavaid kõrvatilppe. Sageli sisaldavad need ka põletikuvastaseid kortikosteroide (nt hüdrokortisoon), et kiiremini turset ja sügelust vähendada. Tilpu tuleb tavaliselt rakendada mitu korda päevas 7-10 päeva.
Süstemaatiline ravi: Rasketel infektsioonidel, mis on levimas ümbritsevatesse kudedesse, võib olla vajalik suukaudsete antibiootikumide määramine.
Kanalipuhastus (toilet): Arst võib ettevaatlikult eemaldada eritised ja surnud koerad, et ravim saaks paremini mõjuda. Seda tehakse mikrootiskeemi või imemise abil.
Valuvaigistid: Valu leevendamiseks soovitatakse ibuprofeeni või paratsetamoli.
Eelnev ja järelhoid: Ravil on oluline hoida kõrv kuivana (vältida ujumist, võtta duššis kaitse). Pärast ujumist võib soovitada kõrva õrnalt kuivatada föniga (külma õhuvooluga) või tilgutada 1-2 tilka valge veinietika ja alkoholi segu (kui nahk pole avatud haav).

Millal pöörduda arsti poole?

Soovitatav on konsulteerida perearst või otorinolaryngoloog (kõrva-nina-kurguarst), kui:

Kõrvavalu või sügelus püsib üle 2-3 päeva.
Tekib märkimisväärne kõrva väljavool või tursed.
Ilmnevad kiirelt meditsiinilist sekkumist vajavad 'punased lipud':
Väga tugev, talumatu valu, mis ei allu tavapärastele valuvaigistitele.
Kõrge palavik (üle 38,5 °C).
* Näo, kõrva taga oleva piirkonna või kaela tugev tursed ja punetus.
Kuulmise järsk halvenemine.
Diabeediga patsientide või immuunsüsteemi nõrgenenud isikute sümptomite halvenemine.

Need märgid võivad viidata raskekujulisele infektsioonile (nt malignne otitis externa), mis võib levida luudele ja vajab kiiret spetsialisti sekkumist.