Tuuleröövel (herpes zoster)

Tuuleröövel (herpes zoster) on nakkuslik haigus, mida põhjustab varitsella zoster viirus (VZV) – sama viirus, mis tekitab tuulerõugeid. Pärast tuulerõugede läbipõdemist jääb viirus kehasse elama seniitse olekus (ladinapäraselt 'latentses olekus') dorsaalsetes sensoorsetes ganglionites ehk seljaaju lähedal asuvates närvisõlmedes. Aastate pärast alginfektsiooni võib viirus mingite tegurite mõjul uuesti aktiveeruda, paljuneda ja liikuda mööda närvikiude nahani, põhjustades iseloomulikke lööbeid ja tugevat valu. Haigus võib kahjustada peamiselt nahku ja närvisüsteemi, kuid rasketel juhtudel võib see mõjutada ka silmi või sisekorgusid.

Tuulerööveli otseseks põhjuseks on varitsella zoster viiruse uuesti aktiveerumine kehas, kus see on olnud varjus olekus pärast esmast tuulerõugete infektsiooni. Immuunsüsteem hoiab viirust tavaliselt kontrolli all, kuid teatud tingimustel võib see kontroll nõrgeneda. Peamised riskitegurid viiruse taasaktiveerumiseks on:

• Vanus: Risk suureneb oluliselt pärast 50. eluaastat, kuna immuunsus vananedes nõrgeneb.
• Nõrgenenud immuunsüsteem: Põhjustatud haigustest (nt HIV/AIDS, vähk), ravimitest (nt kemoteraapia, kortikosteroidid, siirdamisejärgsed immunosupressandid) või kroonilistest stressitingimustest.
• Esmane tuulerõugete infektsioon raseduse ajal: Sellised lapsed on suurema riskiga haigestuda nooremas eas.
• Kehaline vaimne stress või trauma.
• Kroonilised haigused, nagu diabeet.

Haigus ise on nakkav – inimene, kellel on tuulerööveli aktiivsed põiekessed, võib edasi kanduda viirust, kes pole kunagi tuulerõugeid põdenud, või kellel puudub vastuvõtlikkus, põhjustada neil tuulerõugeid. Tuuleröövlit endalt teisele inimesele edasi kanda ei saa.

Enamikul juhtudel seab arst diagnoosi põhjalikul anamneesi võtmise ja füüsilise läbivaatuse alusel, kuna lööbete paiknemine ühel kehapoolel ja iseloomulik valu on väga tüüpilised. Siiski võib osadel patsientidel, eriti atüüpilise kliinilise pildi või tüsistuste korral, olla vaja täiendavaid uuringuid:

• Laboratoorsed viirustestid: Lööbete põhjustest võetud vedeliku või kudede proovid saadetakse analüüsi, et tuvastada VZV DNA PCR-meetodil (kõige tundlikum ja kiirem meetod) või viiruse kultuur.
• Vereanalüüs: VZV-suhtes IgG ja IgM antikehade tase veres võib aidata hinnata viiruse aktiivsust, kuigi see ei ole alati otsustav.
• Närvi- või kudede biopsia: Väga harva, kui diagnoos on kahtlane.
• Silmaarsti (oftalmoloogi) konsultatsioon silmaümbruse lööbete korral.
• Neuroloogilised uuringud (nt MRI) kahtluse korral, et infektsioon on levind kesknärvisüsteemi.

Ravi eesmärgid on lühendada haiguse kestust, leevendada sümptomeid (eriti valu) ja vähendada tüsistuste, nagu postherpeetiline neuralgia, riski. Ravi peab algama võimalikult varakult, ideaalis 72 tunni jooksul pärast esimeste lööbete ilmnemist.

1. Antiviirused ravimid: Need on ravi aluseks. Nad ei tapa viirust, kuid aeglustavad selle paljunemist.

• Näiteks: atsükloviir, valsükloviir, famsükloviir.
• Tavaliselt määratakse tablettidena 7-10 päevaks.

2. Valu leevendamine:

• Retseptita saadavad valuvaigistid: paratsetamol, ibuprofeen.
• Retseptiga ravimid: tugevamad opioidsed valuvaigistid lühiajaliselt.
• Neuromodulaatorid: ravimid, mis mõjutavad närvisüsteemi, nagu gabapentiin või pregabaliin, on sageli vajalikud nii ägeda valu kui ka postherpeetilise neuralgia raviks.
• Tricüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin) võivad olla kasulikud kroonilise valu korral.
• Kohalikud kreemid: kapsaisiini kreem või lüdokaiini plaastrid valu piirkonnale.

3. Kohalik ravi ja hooldus:

• Lööbete puhastamine ja kuiv hoidmine, et vältida bakteriaalset infektsiooni.
• Jahedad või märgad sidemed võivad leevendada sügelust ja valu.
• Koorikuid ei tohi kiskuda, need peaksid ise maha kukkuma.

4. Tüsistuste ravi: Silma- või kõrvakahjustuse korral on vaja spetsialisti (oftalmoloogi, otorinolüngoloogi) järelt ja ravi.

5. Ennetamine: Kõige tõhusam ennetusmeetod on vaktsineerimine. Elusatud tuulerööveli vaktsiin (nt Shingrix) on soovitatud tavaliselt inimestele üle 50-aastastele või noorematele, kellel on suurenenud risk, et vähendada haigestumise ja postherpeetilise neuralgia riski oluliselt.

Arsti konsultatsioon on soovitatav kohe, kui kahtlustate tuuleröövlit, eriti järgmistel juhtudel:

• Lööbed on näol, eriti silma või nina lähedal. See võib viidata oftalmilisele herpes zosterile, mis vajab kiiret silmaarsti sekkumist, et vältida nägemiskahjustusi.
• Teil on üle 60 aasta vana – risk tüsistuste tekkeks on suurem ja varajane antiviirusravi on hädavajalik.
• Teil või teie pereliikmel on nõrgenenud immuunsüsteem (vähk, HIV, immunosupressantide kasutamine).
• Lööbed on laialt levinud või eriti valusad.
• Lööbed ei parane või muutuvad üha punasemaks ja valusamaks (kahtlus sekundaarsest bakteriaalsest infektsioonist).
• Tekivad uued sümptomid, nagu kõrge palavik, väsimus, peavalu, kuklasse valud, segadus või tasakaaluhäired – need võivad viidata infektsiooni levikule kesknärvisüsteemi.
• Valu jätkub mitu nädalat pärast lööbete paranemist – see võib olla postherpeetilise neuralgia märk, mis vajab spetsiifilist ravistrateegiat.