Varicella zoster viiruse DNA

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Varicella zoster viiruse DNA test on molekulaarne diagnostiline meetod, mis tuvastab viiruse geneetilist materjali (DNA) patsiendi verest, selja- või mõnest muust proovis. See on ülioluline täppisdiagnostika vahend nii põletikuliste nahalöövete kui ka süsteemset VZV-infektsiooni korral, võimaldades kiiret ja spetsiifilist tuvastamist võrreldes traditsiooniliste antikehade testidega.

Funktsioon
  • Otse tuvastab Varicella zoster viiruse (VZV) olemasolu organismis
  • Kasutatakse aktiivse infektsiooni (nii tuulerõugete kui herpes zosteri) kinnitamiseks
  • Eriti kasulik rasketel, atüüpsetel või immuunpuudulikkusega patsientidel
Meetod
  • Põhineeb Polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) tehnoloogial
  • Analüüsib viiruse geneetilist materjali (DNA) patsiendi kudedest või kehavedelikest
  • Tulemused on kvalitatiivsed (positiivne/negatiivne)
Protseduur
  • Proovi võtmine: Kõige sagedamini kogutakse nahalöövete sisevedelikku (vesikuli) steriilse süstla abil. Võimalikud on ka vere, sülje, uriini või seljavedeliku proovid.
  • Proovi transport: Proov paigutatakse spetsiaalsesse transportkeskkonda ja saadetakse kiiresti laborisse.
  • Laboratoorsed analüüsid: Laboris ekstraheeritakse proovist DNA ja tehakse spetsiifiline PCR-test VZV DNA tuvastamiseks.
  • Tulemuse saamine: Tulemus antakse tavaliselt 1-3 päeva jooksul positiivse või negatiivsena.
Mida tähendab positiivne tulemus?
  • Aktiivne Varicella zoster viiruse infektsioon: Tuvastatakse DNA aktiivse haiguse (tuulerõuged või herpes zoster) korral.
  • Viiruse paljunemine: Näitab, et viirus paljuneb aktiivselt ja põhjustab kliinilisi sümptomeid.
  • Kinnitusdiagnoos: Positiivne DNA test on kuldstandard infektsiooni kinnitamiseks, eriti raskel või atüüpsel kujul.
Kliiniline tähtsus
  • Võimaldab alustada spetsiifilist antiviralset ravi (nt asükloviir) ilma viivitusteta.
  • Aitab eristada teistest nahalöövetega kaasnevatest haigustest (nt herpes simplex, bakteriaalsed infektsioonid).
  • Oluline immuunpuudulikkusega patsientide seires, et vältida tõsiseid tüsistusi.
Peamised põhjused testi tegemiseks
  • Atüüpsete või raskete nahalöövetega patsiendid, kus tavaline diagnoos on ebamäärane.
  • Kahtlus süsteemsele VZV-infektsioonile (nt kopsupõletik, entsefaliit) eriti vastsündinutel või immuunpuudulikkusega isikutel.
  • Diferentsiaaldiagnoos teiste viiruslike nahahaiguste (herpes simplex, Coxsackie viirus) suhtes.
  • Ravi efektiivsuse hindamine immuunsust alandavatel patsientidel.
Millised arstid seda tavaliselt tellivad?
  • Nahaarst (dermatoloog) või nakkushaiguste arst (infektsioloog)
  • Perearst või lastearst (pediater) kahtluse korral tuulerõugete või keerulise herpes zosteri korral
  • Onkoloog või transplantoloog patsientide seires, kes saavad immunosuppressiivset ravi