Söögitoru vähk
Kirjeldus
Söögitoru vähk on söögitoru limaskesta kasvajarakkude kontrollimatu kasv, mis võib takistada toidu ja vedeliku läbipääsu. See on tõsine, kuid suhteliselt harv diagnoos, mille õigeaegne tuvastamine on ravitulemuse seisukohalt väga oluline. Püsivad seedetrakti häired võivad olla esimesed märgised, mis vajavad arsti konsultatsiooni.
Söögitoru vähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib söögitoru – kõri ja mao vahel asuva lihastorustiku – limaskestast. Kasvaja areneb tavaliselt piirkonnas, kus limaskesta rakud muutuvad pideva ärrituse tõttu (nt happerefluksi või suitsetamise tagajärjel) ja hakkavad kontrollimatult paljunema. Aja jooksul võib kasvaja söögitoru läbimõõtu aheneda, põhjustades neelamishäireid, ja levida lümfisõlmedesse ning teistesse elunditesse. On kahte peamist histoloogilist tüüpi: adenokartsinoom (mis sageli seostub Barretti söögitoruga) ja lamerakk-vähk.
- Raskused söömisel (düsfaagia), eriti tahke toidu puhul
- Toitu või jooki neelates tekkiv valu (odünfaagia)
- Põhjendamatu kaalulangus
- Rindkere taga või selja piirkonnas valu
- Krooniline köha või kähisemine
- Kordusliigesepõletik (hipertroofne osteoartropaatia)
- Üleneva mao happesisalduse tagasivool (refluks)
- Hääl muutub kähisevaks
- Üldine nõrkus ja verevähendus (aneeemia) põhjustatud sisemisest verejooksust
Söögitoru vähki põhjustab pikaajaline limaskesta kahjustus. Peamised riskitegurid on suitsetamine (eriti lamerakk-vähi puhul) ning alkoholi liigtarbimine. Olulist rolli mängib ka gastroesofageaalne reflukshaigus (GERD), mis põhjustab Barretti söögitoru – limaskesta ebanormaalset muutust, mis suurendab oluliselt adenokartsinoomi riski. Teised riskitegurid hõlmavad rasvumist, vähese köögiviljade ja puuviljade tarbimist ning teatud perekondlikku eelsoodumust. Harvem võivad põhjuseks olla väga kuumade jookide regulaarne tarbimine või keemilised põletused.
Kahtlus söögitoru vähki tekib sümptomite põhjal. Esmaseks meetodiks on gastroskoopia, mille käigus vaadatakse söögitoru seinu ja võetakse kahtlase koe proovid (biopsia) histoloogiliseks uurimiseks. Kasvaja ulatuse ja leviku hindamiseks tehakse kõhu- ja rindkere arvutitomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT). Mõnikord kasutatakse ka positronemisioontomograafiat (PET), et avastada kaugseisundeid. Võib teha ka endoskoopilise ultraheliuuringu (EUS), et täpselt hinnata kasvaja sügavust ja lümfisõlmede seisundit.
Ravi strateegia sõltub kasvaja tüübist, staadiumist, levikust ja patsiendi üldtervisest. Kirurgiline ravi (esofagektoomia) on peamine meetod varajastes staadiumites, kus kasvaja on piiratud. Enne operatsiooni võib rakendada keemiaravi ja/või kiiritusravi (neoadjuvantne ravi), et kasvajat vähendada. Edasijõudnud juhtudel, kus radikaalne operatsioon ei ole võimalik, kasutatakse keemia- ja kiiritusravi kombinatsiooni palliatiivsel eesmärgil, et kontrollida sümptomeid ja pidurdada haiguse edasikulgemist. Sümptomaatiliseks leevendamiseks (nt ahenenud söögitoru laiendamiseks) kasutatakse endoskoopilisi meetodeid nagu stendi paigaldamine või laserravi.
Arstile pöördumine on hädavajalik järgmiste "punaste lipukeste" sümptomite ilmnemisel: püsivad või halvenevad raskused tahke toidu või vedeliku neelamisel; põhjendamatu kaalulangus (nt üle 5% kehakaalust 6 kuu jooksul); rindkere või selja püsiv valu; vere oksendamine või musta väljaheite (melena) ilmnemine. Kui Teil on pikaajaline ja halvenev kõhupõletik (refluks) või Teil on diagnoositud Barretti söögitoru, tuleb teil regulaarselt jälgida seisundit gastroskoopiaga. Ärge viivitage – varajane diagnoos parandab oluliselt ravi edukust ja ellujäämise võimalusi.