Kliiniline neelamishindamine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Kliiniline neelamishindamine on kiire, mitteinvasiivne meetod, mida teeb kvalifitseeritud meditsinitöötaja (nt logopeed või neuroloog) patsiendi voodi kõrval. Selle eesmärk on hinnata neelamisfunktsiooni ohutust ja tõhusust ning tuvastada neelamishäire (düsfaagia) risk. Hindamine on esimene samm võimalike tüsistuste, nagu kopsupõletik või allitoitumine, ennetamisel.

Mis on kliiniline neelamishindamine?

Funktsioon

Hindab neelamise turvalisust ja efektiivsust.
Tuvastab patsiendid, kellel on kõrge risk aspireerumise (söögi või vedeliku sattumise hingamisteede) suhtes.
Annab alust edasiseks diagnostiliseks hindamiseks (nt videofluoroskoopiline neelamisuuring) või ravistrateegiate koostamiseks.

Läbiviimine

Tüüpiliselt viiakse läbi haiglas või hooldusasutuses.
Hindajatena tegutsevad sageli logopeedid, neuroloogid või eritreenerdatud õed.
Põhineb anamneesil, vaatlusel ja erinevatel kliinilistel testidel (nt veejooksuproov).

Kuidas hindamist teostatakse?

Protseduur

Anamneesi kogumine: haiguslugu, kaebused seedimise või neelamise kohta.
Vaatlus: hääle kvaliteet, köha, lämbumismärgid, suu ja kurku struktuuride liikuvus.
Katsetamine: patsient proovib tarbida erinevat konsistentsiga toite (nt vesi, paksendatud vedelik, puder) väikestes kogustes. Hinnatakse köha, hääle muutusi, neelamise aega ja jääke suus või kurkus.
Füüsiline uuring: võib hõlmata kindlaid manöövreid, mis ergutavad neelamismusklite tööd.

Mida näitavad anomaalsed tulemused?

Levinumad riskifaktorid ja seotud seisundid

Insult (ajurabandus) – üks peamisi düsfaagia põhjuseid.
Neurodegeneratiivsed haigused (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, MS).
Peatraumad või seljaaju kahjustused.
Pea- ja kaelapiirkonna vähid või nende ravi (kiiritus, operatsioon).
Müastenia gravis või muud lihasnõrkusega kaasnevad haigused.
Vanusega seotud neelamisfunktsiooni langus (presbüdüsfaagia).

Võimalikud tüsistused

Aspiratsioon ja aspireerimispõletikk (kõige ohtlikum tüsistus).
Dehüdratatsioon või allitoitumine.
Kopsuhaiguste riski suurenemine.
Sotsiaalne isolatsioon ja elukvaliteedi langus toitumishäirete tõttu.

Millal on vajalik hindamine?

Peamised indikatsioonid

Pärast insulti või ajutraumat.
Kui patsientel on korduv köha või lämbumine söömise/joomise ajal.
Häiritud teadvuse või fokaalsete närvi kahjustuste korral.
Kui on kahtlus pea- või kaelapiirkonna kasvaja või muu struktuurse probleemi olemasolus.
Patsientidel neurodegenratiivsete haiguste korral, kui ilmnevad uued neelamisraskused.
Enne toitumislimiini (näärme) paigaldamist pikaajalise toitumishäire korral.

Kes tellib/viiab läbi?