Kliiniline neelamishindamine

Kliiniline neelamishindamine on kiire, mitteinvasiivne meetod, mida teeb kvalifitseeritud meditsinitöötaja (nt logopeed või neuroloog) patsiendi voodi kõrval. Selle eesmärk on hinnata neelamisfunktsiooni ohutust ja tõhusust ning tuvastada neelamishäire (düsfaagia) risk. Hindamine on esimene samm võimalike tüsistuste, nagu kopsupõletik või allitoitumine, ennetamisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • Hindab neelamise turvalisust ja efektiivsust.
  • Tuvastab patsiendid, kellel on kõrge risk aspireerumise (söögi või vedeliku sattumise hingamisteede) suhtes.
  • Annab alust edasiseks diagnostiliseks hindamiseks (nt videofluoroskoopiline neelamisuuring) või ravistrateegiate koostamiseks.
Läbiviimine
  • Tüüpiliselt viiakse läbi haiglas või hooldusasutuses.
  • Hindajatena tegutsevad sageli logopeedid, neuroloogid või eritreenerdatud õed.
  • Põhineb anamneesil, vaatlusel ja erinevatel kliinilistel testidel (nt veejooksuproov).
Protseduur
  • Anamneesi kogumine: haiguslugu, kaebused seedimise või neelamise kohta.
  • Vaatlus: hääle kvaliteet, köha, lämbumismärgid, suu ja kurku struktuuride liikuvus.
  • Katsetamine: patsient proovib tarbida erinevat konsistentsiga toite (nt vesi, paksendatud vedelik, puder) väikestes kogustes. Hinnatakse köha, hääle muutusi, neelamise aega ja jääke suus või kurkus.
  • Füüsiline uuring: võib hõlmata kindlaid manöövreid, mis ergutavad neelamismusklite tööd.
Levinumad riskifaktorid ja seotud seisundid
  • Insult (ajurabandus) – üks peamisi düsfaagia põhjuseid.
  • Neurodegeneratiivsed haigused (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, MS).
  • Peatraumad või seljaaju kahjustused.
  • Pea- ja kaelapiirkonna vähid või nende ravi (kiiritus, operatsioon).
  • Müastenia gravis või muud lihasnõrkusega kaasnevad haigused.
  • Vanusega seotud neelamisfunktsiooni langus (presbüdüsfaagia).
Võimalikud tüsistused
  • Aspiratsioon ja aspireerimispõletikk (kõige ohtlikum tüsistus).
  • Dehüdratatsioon või allitoitumine.
  • Kopsuhaiguste riski suurenemine.
  • Sotsiaalne isolatsioon ja elukvaliteedi langus toitumishäirete tõttu.
Peamised indikatsioonid
  • Pärast insulti või ajutraumat.
  • Kui patsientel on korduv köha või lämbumine söömise/joomise ajal.
  • Häiritud teadvuse või fokaalsete närvi kahjustuste korral.
  • Kui on kahtlus pea- või kaelapiirkonna kasvaja või muu struktuurse probleemi olemasolus.
  • Patsientidel neurodegenratiivsete haiguste korral, kui ilmnevad uued neelamisraskused.
  • Enne toitumislimiini (näärme) paigaldamist pikaajalise toitumishäire korral.
Kes tellib/viiab läbi?
  • Tellib: neuroloog, geriater, internist või intensiivravi arst.
  • Tavaliselt viib läbi: logopeed (kõneterapeut) või eritreenerdatud neuroloog/õde.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!