Lisa kliinik

Fiberoptiline endoskoopiline neelamise hindamine (FEES)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

FEES (Fiberoptiline endoskoopiline neelamise hindamine) on spetsiaalne diagnoosimeetod, mida kasutatakse neelamisprotsessi otseseks vaatluseks ja hindamiseks. See on kiire, minimaalselt invasiiyne protseduuri, mis võimaldab hinnata kõri ja neelangu funktsiooni reaalajas, eriti toidu või vedeliku manustamise ajal. Meetod on oluline patsientidel, kellel on kahtlus neelamishäirete (düsfaagia) olemasolu.

Funktsioon ja eesmärk
  • Võimaldab otseselt vaadelda ja hinnata neelamise mehhanisme (kõri ja neelangu koostööd).
  • Tuvastab neelamishäirete põhjuseid (näiteks nõrkuse, koordinatsiooniprobleeme või anatoomilisi takistusi).
  • Hinnab, kas toit või vedelik satub hingamisteedesse (aspiratsioon), mis võib põhjustada kopsupõletikku.
Meetodi iseärasused
  • Kasutatakse painduvat, õhukest fiberoptilist endoskoopi (läbipaistvat toru), mis sisestatakse läbi nina.
  • Protseduuri saab teha patsiendi voodi ääres või spetsiaalses kabinetis, ilma pika ettevalmistuseta.
  • Pilt edastatakse videomonitorile, mis võimaldab arstil ja logopeedil koos tulemusi analüüsida.
Protseduur
  • Ninaõõnes ja kurgus pihustatakse kohalikku tuimestit, et vähendada ebamugavust.
  • Õhuke ja painduv fiberoptiline endoskoop viiakse ettevaatlikult läbi nina sisse kuni neelangu alguseni.
  • Patsienti palutakse neelata erineva koostisega toiduproke (nt vesi, puder, küpsis), mida värvib turvaline toiduvärv, et paremini eristada neelamist.
  • Arst vaatleb reaalajas, kuidas toit liigub, kas kõri sulgub õigesti ja kas esineb sattumist hingamisteedesse.
  • Kogu protsess salvestatakse videole hilisemaks analüüsiks. Uuring kestab tavaliselt 10-20 minutit.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleks vältida söömist ja joomist 2-4 tundi (täpsem juhise annab arst).
  • Oluline on teavitada arsti kõigist ravimitest (eriti verd vedeldavaid) ja allergiatest (eriti kohalikele tuimestitele).
  • Protseduuri ajal on võimalik kaasa rääkida ja juhiseid täita, mis võimaldab hinnata neelamist igapäevastes olukordades.
Neelamishäired (Düsfaagia)
  • Nõrk kurgualune lihas (tuvastatakse toidu jääke pärast neelamist).
  • Hilinenud või puudulik kõri suletavus (põhjustab toidu või sülje sattumist hingamisteedesse).
  • Neelangu lihaste koordinatsioonihäired (näiteks spasm või liigne pingutus).
Struktuursed või põletikulised muutused
  • Kasvajad, polüübid või põletik kõris või neelus, mis takistavad toidu läbipääsu.
  • Operatsioonijäljed või anatoomilised ebanormaalsused (nt Zenkeri divertiikul).
  • Refluks (magualuse sisu tagasivool), mis põhjustab ärritust ja põletikku.
Neuroloogilised põhjused
  • Insult, Parkinsoni tõbi, multiple skleroos või muud kesknärvisüsteemi kahjustused, mis mõjutavad neelamislihaste juhtimist.
  • Neuromuskulaarsed häired (nt müastenia gravis), mis põhjustavad lihasnõrkust.
  • Peatraumade tagajärjed.
Peamised sümptomid ja kahtlused
  • Pidev köha või lämbumistunne söömise või joomise ajal.
  • Korduvad kopsupõletikud (aspiratsioonipneumoonia).
  • Raske sülje neelamine või toidu kogunemine suus.
  • Hääl kurdunud või märg pärast neelamist.
  • Kaalulangus või alatoitumine seoses söömisraskustega.
Spetsialistid, kes seda uuringut tavaliselt tellivad või viivad läbi
  • Otorinolaringoloog (KORL-arst) – hindab kõri ja neelangu anatoomiat ja funktsiooni.
  • Logopeed – hindab neelamisfunktsiooni ja koostab vajadusel treeningplaani.
  • Neuroloog – kui kahtlustatakse neelamishäire neuroloogilist päritolu.
  • Rehabilitatsiooniarst või geriater – patsientidel, kellel on funktsionaalsed raskused.

Seotud uuringud

Neelamise uuring (gastroscopia)
complementary
Videofluoroskoopiline neelamiseire
complementary
Manomeetriline neelamise uuring
confirmatory
Söögitoru endoskoopia
confirmatory
Gastroskoopia
confirmatory

Seotud haigused

Disfagia 85% Söögitoru vähk 75% Söögitoru vähk 70% Isheemiline insult 65% Amüotroofne lateraalskleroos (ALS) 60%

Otsi näitajat