Sapipõie kivitõbi

Sapipõie kivitõbi ehk koletsüstolithiaas on haigus, mille korral tulžikivist moodustuvad sapipõies. Sapipõie on väike, pirnikukujuline elund, mis asub maksa all ja talletab maksas toodetud tulži. Tulž on vedelik, mis aitab seedida, eriti rasva. Kui tulžis olevate ainete – näiteks kolesterooli ja bilirubiini – tasakaal on häiritud, võivad need ained sadestuda ja moodustada tahkeid süsinikke, mida nimetatakse tulžikivideks. Need kivid võivad olla erineva suurusega, alates liivateradest kuni mõnesentimeetriste 'kivitükkideni'. Nad võivad blokeerida sapijuhaid, põhjustades iseloomulikke sümptomeid.

Sapipõie kiviteke põhjuseks on tulžisegu tasakaalustumine. Peamised riskitegurid on:

• Kõrge kolesteroolitaset tulžis: See on kõige tavalisem põhjus. Kui maks eritab liiga palju kolesterooli, mida tulž ei suuda lahustada, moodustuvad kolesteroolikivid.
• Liigne bilirubiinitase tulžis: See võib tekkida maksahaiguste, verehaiguste (nt hemolüütiline aneemia) või infektsioonide korral, mille tagajärjel moodustuvad pigmentkivid.
• Sapipõie ebatõhus tühjenemine: Kui sapipõie ei tühjene korralikult või piisavalt tihti, võib tulž kontsentreeruda ja kivid tekkida.

Riski suurendavad tegurid:

• Sugu ja vanus: Naised on riskirühmas, eriti üle 40-aastased.
• Rasvumine ja dieet: Kõrge kalorsus, rasvase ja kiiresti seeduva süsivesikutega toitumine.
• Rasked kaalulangused või kiire kaalutõus.
• Rasedus.
• Pere ajalugu: Geneetiline kalduvus.
• Teatud haigused: Tsüsteeriline fibroos, diabeet, tsirroos, Crohn'i tõbi.
• Mõned ravimid: Nagu hormoonasendusravi või sünnitust kontrollivad tabletid.

Sapipõie kivitõbe kahtlustades kasutab arst mitmeid meetodeid:

• Kõhuultraheli (ultraskoopia): See on peamine ja kõige sagedamini kasutatav meetod. See on kiire, valutu ja võimaldab selgelt näha sapipõie seinu ja kive, samuti hinnata põletikku.
• Veretööd: Üldine vereanalüüs võib näidata põletikku (valged verelibled). Samuti kontrollitakse maksa- ja sapiteede ensüümide (nt ALAT, ASAT, ALP, GGT, bilirubiini) taset, mis võivad olla kõrgenenud, kui kivid blokeerivad sapijuha.
• Arvutomograafia (CT) või Magnetresonantstomograafia (MRT): Neid võidakse kasutada keerukamatel juhtudel või tüsistuste (nt pankreatiidi) kahtlusel. MRI spetsiaalne vorm – MRCP – annab detailse pildi sapiteedest.
• Endoskoopiline ultrahäälu (EUS): Peenike toru kaamera ja ultrahelisensoriga suu kaudu soolde viidakse. See võimaldab väga täpselt vaadelda sapipõie ja sapijuha.
• HIDA-skanneering (koletsüstograafia): Harvem kasutatav meetod, mis hindab sapipõie funktsiooni ja tühjenemist.

Ravi sõltub sümptomitest, kivide suurusest ja patsiendi üldtervisest.

1. Vaiksete (asimptomaatiliste) kivide puhul ei pruugi ravi alati olla vajalik. Soovitatakse regulaarset arstlikku jälgimist ja tervisliku eluviisi säilitamist.

2. Sümptomaatiliste kivide puhul on standardravi:

• Laparoskoopiline koletsüstektomia: See on kõige levinum operatsioon. Sapipõie eemaldatakse läbi väikeste lõikude kõhus, kasutades kaamerat ja eri instrumente. Taastumine on kiire, haiglasviibimine lühike.
• Avatud operatsioon (laparotoomia): Tehakse suurema lõike kaudu, kui on tüsistusi või eelmisi kõhuoperatsioone. Nõuab pikemat taastumisaega.

3. Medikamentoosne ravi (kivi lahustamise ravimid): Võib olla mõeldud ainult väikeste kolesteroolikivide puhul patsientidel, kellel on operatsioonivastunäidustused. Ravikursus on pikk (kuud-aastad) ja kivid võivad hiljem uuesti tekkida.

4. Muu: Väga harva kasutatakse litotripsiat (lainešokiga kivide purustamist) või ERCP-protseduuri (endoskoopilist meetodit), et eemaldada kivid sapijuhast.

Toitumissoovitused: Vähendada rasva ja kolesterooli tarbimist, süüa regulaarselt, tarbida piisavalt kiudaineid.

Konsulteerige perearstiga või sisemishauduste eriarstiga (gastroentroloog), kui teil on korduvalt ülalkirjeldatud kõhuvalusid, eriti pärast söömist.

Võtke KOHE ühendust hädaabiteenistusega (kiirabi number 112) või sõitke hädakorras haiglasse, kui teil on järgmised "punase lipu" sümptomid, mis võivad viidata ägedale sapipõie põletikule (ägele koletsüstitiidile) või teistele eluohtlikele tüsistustele:

• Äge, talumatu valu kõhu paremas ülemises osas, mis kestab üle viie tunni ega levene.
• Kõrge palavik koos külmavärinatega.
• Iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedeliku joomist.
• Silmade või naha kollakas värvus.
• Tumedanud uriin ja/või väga heledad roojad.