Salmonelloos (Salmonellosis)

Salmonelloos on äge infektsioonhaigus, mida põhjustavad Salmonella perekonda kuuluvad bakterid. Need bakterid sisenevad organismi peamiselt saastunud toidu või joogiveega ning koloniseeruvad peamiselt peen- ja jämesoole limaskestas, põhjustades seal põletikulisi muutusi. Bakterid võivad organismis toota mürgiseid aineid, mis põhjustavad iseloomulikke kõhulahtisuse ja kõhuvalu sümptomeid. Haigus võib kulgeda nii kergel kui ka raskel kujul, olenevalt bakterite tüvest ja inimese immuunseisundist.

Salmonelloosi põhjustab infektsioon Salmonella bakteritega. Peamised nakkusallikad on: toor või puudulikult küpsetatud liha (eriti kanaliha), toored või pehmed keedetud munad, saastunud piimatooted (piim, jääätis) ning pesus puudulikult pestud köögiviljad ja puuviljad. Bakterid võivad levida ka loomaheitjast inimestele (nt roomajad nagu kilpkonnad, sisalinnud), veepuuduse ja kanalisatsiooniga ning nakatunud inimese käte kaudu toiduvalmistamise ajal. Suurem risk nakatumiseks on imikutel, lastel, eakatel, HIV-nakkuse või vähiga põdevatel ning muul viisil immuunsüsteemi nõrgenenud inimestel. Reisimine piirkondadesse, kus sanitaartingimused on halvad, samuti mõned ravimid (nt maohappe blokaatorid) suurendavad ka riski.

Salmonelloosi kahtlus tekib tüüpiliste sümptomite alusel, eriti kui neid seostatakse teatud toidu tarbimisega. Kindel diagnoos kinnitatakse bakterioloogilise uuringuga. Patsiendi väljaheidest (roojast) võetakse proov, millest kasvatatakse bakterikultuur. See võimaldab tuvastada täpselt Salmonella bakterite olemasolu ja määrata nende tundlikkust antibiootikumidele. Rasketel juhtudel võidakse teha ka vereanalüüse (nt vereültike arvu määramine põletikule viitamiseks) või erijuhtudel luuüdipunktsiooni, kui kahtlustatakse bakterite levikut vereringesse. Anamneesis tähtis on teave hiljutistest reisidest ja toidutarvetest.

Enamikul salmonelloosi juhtudest on ravi toetuslik ja suunatud sümptomite leevendamisele ning dehidratatsiooni vältimisele.

• Toetusravi: Kõige olulisem on piisav vedeliku tarbimine. Soovitatakse joonta suukaudseid rehüdratatsioonilahuseid, mis taastavad kehast kaotatud elektrolüüdid ja vee. Raske iivelduse korral võidakse vedelikku manada ka tilguti abil haiglas.
• Dieet: Soovitatakse kergesti seeditavat toitu (nt riis, banaanid, kuivikud, leib). Tuleks vältida rasvaseid, vürtsikaid toite, piimatooteid ning alkoholi, kuni sümptomid mööduvad.
• Medikamentoosne ravi: Tavalistel juhtudel antibiootikumide määramine ei ole soovitatav, kuna see võib pikendada bakterite eritumise aega. Antibiootikumravi (nt ciprofloxacin, azithromycin) reserveeritakse raskete juhtude jaoks, kui bakterid on levinud vereringesse, patsient kuulub kõrge riskiga rühma või sümptomid on eriti rasked ja pikaajalised.
• Sümptomite leevendamine: palavikuvastaseid ravimeid (nt paratsetamool) saab kasutada palaviku ja peavalu korral, kuid tuleb vältida ravimeid, mis pärsivad soole liikumist (nt loperamidi), kuna need võivad pikendada haigust.

Kõhulahtisus ja iiveldus on tavaliselt kerged ja mööduvad iseenesest mõne päevaga. Järgmiste hoiatusmärkide korral tuleb kohe konsulteerida arstiga:

• Kõhulahtisus kestab kauem kui 3 päeva ilma paranemise trendita.
• Kõrge palavik (üle 38,5°C).
• Väljaheites on verd või musta värvi tina.
• Oksendamine on nii sage, et te ei suuda vedelikku alla hoida.
• Dehidratatsiooni selged märgid: äärmuslik janu, kuiv suu, vähene või tumedavärvi uriin, uimasus, peapööritus.
• Tugevad või üha tugevnevad kõhuvalud.
• Kui haigestunu on väikelaps (eriti alla 1-aastane), eakas või tal on teadaolevalt nõrgenenud immuunsüsteem (nt vähiravi ajal).