Peenise põletik

Kirjeldus

Peenise põletik on peenise nahapunktide ärritus või infektsioon, mis avaldub punetuse, turse, sügeluse, valuna või ebamugavustundena. See võib puudutada nii peenise galvet (balaniit) kui ka ümbermööblinaha (positiit) või mõlemat korraga (balanopostiit).

Peenise põletik ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis näitab keha immuunreaktsiooni kahjustusele, ärritajale või infektsioonile. Peenis on kaetud tundliku limaskesta ja nahaga. Kui see pind puutub kokku pikaajalise ärritusega (nagu hõõrumine, kemikaalid või niiskus) või infektsioonitekitajatega (nagu seened, bakterid, viirused), reageerib keha põletikuga. Põletiku protsessis suureneb verevool piirkonda, et tuua kaitserakke, mis põhjustab punetust ja turse. Samuti vabanevad kemikaalid (nt histamiin), mis tekitavad sügelust. Kui põhjust (nt bakter) ei eemaldata, võib põletik muutuda krooniliseks või halveneda. Põletik võib olla piiratud ainult peenise tipuga või levida laiemale. Oluline on mõista, et põletik ise on keha kaitsemehhanism, kuid püsiv põletik näitab pidevat probleemi, mis vajab lahendamist.

Sagedad ja enamasti mittetõsised põhjused
  • Ebahügieen: Ebapiisav puhastamine või liigne seebide/füülide kasutamine võib rikkuda nahapiiri tasakaalu.
  • Füüsiline ärritus: Tihe hõõrdumine kitsas riietuse (nt bokserite) vastu, intensiivne seks või masturbeerimine.
  • Kontaktdermatiit: Allergiline reaktsioon või ärritus pesuvahenditelt, kondoomi lateksilt, spermatiräätsjate kemikaalidelt, dušigeelidelt, lõhnadega võiedelt või kangavärvidelt.
  • Liigne niiskus: Pikaajaline niiskus (näiteks higi) aluspesus, mis soodustab bakterite ja pärmseente kasvu.
  • Füüloos: Kinni jäänud ettepoole tõmmatud ümbermööblinahk võib põhjustada ärritust ja sekundaarset infektsiooni.
Tõsised haigused või hoiatusmärgid
  • Pärmseente (kandida) infektsioon: Sageli seotud diabeedi, antibiootikumide tarvitamise või nõrgenenud immuunsüsteemiga. Põhjustab tugevat sügelust, valget ja kohvritavat eritist.
  • Bakteriaalsed infektsioonid: Streptokokid, stafülokokid või soolikhäälased bakterid võivad põhjustada põletikku, eriti kui nahal on väikekahjustus. Võib kaasneda roojase lõhnaga eritis.
  • Suguhaigused (STI): Klamüdioos, gonorröa, herpes genitaalne (HSV), süüfilis või inimese papilloomiviiruse (HPV) põletikulised haigestumised. Sümptomitele võivad lisanduda haavandid, näputäis või lümfisõlmede suurenemine.
  • Nahahaigused: Psoriaas, ekseem või lihhen planus võivad avalduda ka peenise nahal, põhjustades punetust, laaste ja põletikku.
  • Reiteri sündroom: Reaktiivne artriit, mis võib STI järel põhjustada peenise põletikku, silmapõletikku ja liigesevalu.
  • Ebasobiv veresuhkur: Kontrollimata diabeet (2. tüüpi) on peenise põletiku väga sage põhjus, kuna kõrge veresuhkru tase soodustab infektsioone.
  • Haruldasemad põhjused: Peenise vähk, krooniline idiopaatiline peenise põletik (balaniti xerotica obliterans) või autoimmuunhaigused.

Kui sümptomid on kerged ja ilma punaste lippudeta, võid proovida neid samme enne arsti konsultatsiooni: 1. Hügieen: Pese peenist kord päevas sooja veega ilma seebita või kasuta mõrduva pH-ga, lõhnavaba intiimhooldustootet. Hoolikalt kuivata loputades, mitte hõõrudes. 2. Välti ärritajaid: Lõpetage kõigi uute kosmeetiliste või pesuvahendite kasutamine. Vali puuvillane, lai aluspesu, mis laseb nahal hingata. 3. Soojad vannid (istuvannid): 10-15 minutit soojas vees (mitte kuumas) 1-2 korda päevas võib leevendada sügelust ja puhastada piirkonda. Vette võib lisada pisut soolavaba söögisoodat. 4. Õline kaitse: Pärast puhastamist ja kuivatamist võid kanda õhukese kihi inimesele mõeldud või kokosõli, mis kaitsab niiskuse eest. 5. Valu- ja põletikuvastased vahendid: Võta retseptita osteid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli, kui valu on tugev. Ära kasuta steroide või antibiootikume ilma arsti nõusolekuta, sest need võivad olukorda halvendada. 6. Puhkus seksuaaltegevusest: Välti seksuaalset aktiivsust ja masturbeerimist kuni sümptomid paranevad, et anda nahale aega paraneda. Kui sümptomid ei parane 3-5 päeva jooksul või halvenevad, pöördu kindlasti arsti poole.

Vajadus KIIRESE meditsiinilise abi järele (sõida kiirabi või mine hädaabiosakonda):
  • Kõrge palavik (üle 39°C), külmavärinad või üldine halb enesetunne, mis võivad näidata süsteemset infektsiooni.
  • Tugev, talumatu valu peenises või ümbruses.
  • Peenise järsk ja kiire tursemine, mis põhjustab uriinierituse raskusi (võib olla akutne füümoos).
  • Nahast pudenemine, tume sinikas või mustjoon, mis viitab kudede nekroosile (surmale).
  • Raskused kuselemisega või kuse tegemise täielik võimetus (võib olla uriinipeetuse oht).
  • Verejooks peenisest, mis ei peatu survega.
Pöördu perearsti, uroloogi või dermatoloogi poole nädala jooksul, kui:
  • Kodused meetodid ei too leevendust 3-5 päeva jooksul.
  • Punetus, sügelus või eritis halvenevad või levivad.
  • Tekivad haavandid, mädanikud, muhud või verised pragud.
  • Kahtlus suguhaiguse osas: sul oli kaitseeta suguühe või partneril on sümptomeid.
  • Peenise põletik kordub sageli (rohkem kui 3 korda aastas).
  • Sümptomitega kaasneb kuselemise aegne valu, sagedamini kuselemine või alaväärse kuse eritumine.
  • Sul on teadaolev diabeet või immuunsüsteemi nõrgenemine ja peenise põletiku sümptomid.