Süüfilise VDRL test

VDRL test on kiire seroloogiline läbistamistest süüfilise diagnoosimiseks. See tuvastab veres antikehi, mis tekivad reageerimisel Treponema pallidum'i bakteriga, mis põhjustab süüfilist. Test võib olla kvalitatiivne (positiivne/negatiivne) või kvantitatiivne (antikehade tiitri määramine).

Funktsioon ja eesmärk
  • Süüfilise sõeluuring (algkontroll) ja ravi tõhususe jälgimine.
  • Mittestspecifiline test, mis tuvastab antikehi lipiidide (reagiini) vastu, mida organism toodab süüfilise infektsiooni korral.
  • Testi tulemus võib olla valepositiivne teiste haiguste või füsioloogiliste seisundite korral.
Testi päritolu
  • VDRL on lühend ingliskeelsest nimetusest 'Venereal Disease Research Laboratory'.
  • See on üks vanimaid ja laialdasemalt kasutatavaid süüfilise sõelumisteste.
  • Tavaliselt kinnitatakse positiivne VDRL tulemus spetsiifilisema treponeemsetega (nt TPPA või FTA-ABS).
Protseduur
  • Proov võetakse tavaliselt küünarnukiveeni verest.
  • Veri saadetakse laboratooriumisse, kus seda segatakse spetsiaalse antigeeniga.
  • Positiivse tulemuse korral tekib nähtav flokkulatsioon (väikeste kokkukogunemiste teke).
  • Kvantitatiivse tulemuse saamiseks lahjendatakse vereproovi ja määratakse antikehade tiiter.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja (nt ei ole vaja olla tühi kõht).
  • Oluline on teavitada arsti võttejät võimalikest haigustest, rasedusest või ravimite kasutamisest, mis võivad mõjutada tulemust.
Põhipõhjused (süüfilise infektsioon)
  • Primaarne süüfilis (haavand esmaste sümptomitena)
  • Sekundaarne süüfilis (nahalööve, lümfisõlmede suurenemine)
  • Varjatud (latentne) süüfilis
  • Kolmandase süüfilis (hilised südame-, aju- või närvikahjustused)
Võimalikud valepositiivsed põhjused
  • Autoimmunnhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus, reumatoidartriit)
  • Mõned viirusnakkused (nt EBV, hepatiit)
  • Rasedus
  • Vanus (vanemaealistel võib olla suurem tõenäosus)
  • Süstimisnarkomaania
  • Malaria või leepra nakatumine
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Süüfilisele viitavate sümptomite ilmnemine (nt haavandid suguelunditel, nahalööve).
  • Riskeeriva seksuaalkäitumise korral või teadaoleva süüfilisega inimesega kontakti korral.
  • Raseduse ajal tehtav kohustuslik sõeluuring (et vältida kaasasündinud süüfilist).
  • Enne operatsiooni või teiste meditsiiniliste protseduuride ettevalmistus.
  • Süüfilise ravi tõhususe kontrollimine (tiitri muutuse jälgimine).
Millised eriarstid võivad testi tellida?
  • Dermatoloog-veneroloog (peaasi, sest süüfilis on sugulisel teel leviv nakkus)
  • Infektoloog
  • Perearst või sisehaiguste arst
  • Günekoloog (raseduse ajal)
  • Uroloog

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!