Süüfilise VDRL test
Kvalitatiivne · titer
Näitaja kohta
VDRL test on kiire seroloogiline läbistamistest süüfilise diagnoosimiseks. See tuvastab veres antikehi, mis tekivad reageerimisel Treponema pallidum'i bakteriga, mis põhjustab süüfilist. Test võib olla kvalitatiivne (positiivne/negatiivne) või kvantitatiivne (antikehade tiitri määramine).
Funktsioon ja eesmärk
- Süüfilise sõeluuring (algkontroll) ja ravi tõhususe jälgimine.
- Mittestspecifiline test, mis tuvastab antikehi lipiidide (reagiini) vastu, mida organism toodab süüfilise infektsiooni korral.
- Testi tulemus võib olla valepositiivne teiste haiguste või füsioloogiliste seisundite korral.
Testi päritolu
- VDRL on lühend ingliskeelsest nimetusest 'Venereal Disease Research Laboratory'.
- See on üks vanimaid ja laialdasemalt kasutatavaid süüfilise sõelumisteste.
- Tavaliselt kinnitatakse positiivne VDRL tulemus spetsiifilisema treponeemsetega (nt TPPA või FTA-ABS).
Protseduur
- Proov võetakse tavaliselt küünarnukiveeni verest.
- Veri saadetakse laboratooriumisse, kus seda segatakse spetsiaalse antigeeniga.
- Positiivse tulemuse korral tekib nähtav flokkulatsioon (väikeste kokkukogunemiste teke).
- Kvantitatiivse tulemuse saamiseks lahjendatakse vereproovi ja määratakse antikehade tiiter.
Ettevalmistus
- Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja (nt ei ole vaja olla tühi kõht).
- Oluline on teavitada arsti võttejät võimalikest haigustest, rasedusest või ravimite kasutamisest, mis võivad mõjutada tulemust.
Põhipõhjused (süüfilise infektsioon)
- Primaarne süüfilis (haavand esmaste sümptomitena)
- Sekundaarne süüfilis (nahalööve, lümfisõlmede suurenemine)
- Varjatud (latentne) süüfilis
- Kolmandase süüfilis (hilised südame-, aju- või närvikahjustused)
Võimalikud valepositiivsed põhjused
- Autoimmunnhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus, reumatoidartriit)
- Mõned viirusnakkused (nt EBV, hepatiit)
- Rasedus
- Vanus (vanemaealistel võib olla suurem tõenäosus)
- Süstimisnarkomaania
- Malaria või leepra nakatumine
Peamised meditsiinilised põhjused
- Süüfilisele viitavate sümptomite ilmnemine (nt haavandid suguelunditel, nahalööve).
- Riskeeriva seksuaalkäitumise korral või teadaoleva süüfilisega inimesega kontakti korral.
- Raseduse ajal tehtav kohustuslik sõeluuring (et vältida kaasasündinud süüfilist).
- Enne operatsiooni või teiste meditsiiniliste protseduuride ettevalmistus.
- Süüfilise ravi tõhususe kontrollimine (tiitri muutuse jälgimine).
Millised eriarstid võivad testi tellida?
- Dermatoloog-veneroloog (peaasi, sest süüfilis on sugulisel teel leviv nakkus)
- Infektoloog
- Perearst või sisehaiguste arst
- Günekoloog (raseduse ajal)
- Uroloog
Seotud uuringud
Otsi näitajat
Süüfilise FTA-ABS test
Süüfilise TPHA test
Süüfilise (Treponema pallidum) IgG antikehad
Süüfilise Treponema pallidum IgM
Süüfilise Western blot
Süüfilis RPR test
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine