Pielonefriit
Kirjeldus
Pielonefriit on neeru ja neeruvaagnate põletik, mis on enamasti bakteriaalse päritoluga. See on üks tõsisemaid kuseteede infektsioone, mis võib kiirelt areneda ning kahjustada neerude funktsiooni, mistõttu õigeaegne diagnostika ja ravi on äärmiselt olulised.
Pielonefriit on üldnimetus neeru koe ja/või neeruvaagnate põletikule. Enamasti põhjustavad seda bakterid (tavaliselt soolekepike - Escherichia coli), mis tungivad neertesse kasvavalt põiest piki kusejuhat teed või harvemini vereringe kaudu. Põletikuline protsess põhjustab neeru turse, valu ja võib viia koe arremiseni. Haigus võib esineda nii ägena kui ka kroonilisena, kus pikaajaline põletik kahjustab neerude struktuuri ja funktsiooni, viies võimaliku neerupuudulikkuseni.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) ja külmavärinad.
- Tugev, nügel valu ühes või mõlemas küljealus või seljaosas.
- Iiveldus ja oksendamine.
- Üldine nõrkus ja väsimus.
- Sagedam urineerimise vajadus või valulik urineerimine (kui kaasneb põiekaitsik).
- Tuhm, löhnav või verine uriin.
- Vahelduv või pidev kerge palavik.
- Hood külje- või seljavalu.
- Kordumised kuseteede infektsioonid.
- Öine urineerimise sagedust suurendav vajadus (nokturia).
- Kõrgenenud vererõhk.
- Väsimus ja energiapuudus.
- Ebaselged seedehäired.
Põhipõhjus on bakteriaalne infektsioon, mis neertesse jõuab. Peamine risk on kuseteedele tõusv infektsioon (nt põiekaitsik), mis levib kusejuhade kaudu neertesse. Olulised riskitegurid, mis soodustavad haiguse teket, on: naissugu (lühem kusejuhat tee), rasedus, diabeet, urolitiaas (neerukivid), uriini väljavoolu takistused (nt eesnäärme suurenemine, anatoomilised anomaaliad), nõrgenenud immuunsüsteem, pikaajaline kusikate kasutamine ja eelnevad kuseteede infektsioonid.
Diagnoos põhineb sümptomitel, füüsilisel uuringul (valu küljealuse piirkonna koputamisel) ja laboratoorseil uuringutel. Olulised uuringud on: uriinianalüüs (valgelibled, bakterid, valgud, võimalikult uriinikultuur tundlikkuse määramiseks), vereanalüüs (valgeliblede arv, CRP, kreatiniin neerude funktsiooni hindamiseks). Piltdiagnostikat kasutatakse tüsistuste ja põhjuse väljaselgitamiseks: neerude ja kuseteede ultrahääl (USG) on esmane meetod, arvutitomograafiat (CT) või magnetresonantstomograafiat (MRT) rakendatakse kahtluse korral komplitseeritud juhtude puhul või kui teine ravi ei mõju.
Ravi eesmärk on infektsiooni kiire likvideerimine, sümptomite leevendamine ja tüsistuste vältimine. Ägeda vormi puhul on aluseks antibiootikumid, mida valitakse algul empiiriliselt ja seejärel kohandatakse uriinikultuuri tulemuste põhjal. Tavaliselt kestab ravi 7-14 päeva. Raske üldseisundi, oksendamise või tüsistuste korral on vaja haiglaravi intravenoosse antibiootikumiga. Samuti on oluline piisav vedelikustus ja puhkus. Valu- ja palavikualandajaid kasutatakse sümptomaatiliseks raviks. Kroonilise pielonefriidi puhul keskendutakse põhipõhjuse kõrvaldamisele (nt kivi eemaldamine), kordumatute infektsioonide ennetamisele ja vererõhu rangele kontrollile. Rasketel, korduvatel juhtudel võib kaaluda kirurgilist sekkumist.
Pöörduge arsti poole KIIRELT, kui teil esineb järgmisi sümptomeid: kõrge palavik koos külmavärinatega, tugev külje- või seljavalu, pidev iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedeliku tarbimist, ja/tagu uriinis vere või teadvuse muutused. Samuti on oluline konsulteerida arstiga, kui lihtsa põiekaitsiku sümptomid (kuselemise valud, sage urineerimine) ei parane 2-3 päeva jooksul või halvenevad. Krooniliste kuseteede probleemidega patsientidel tuleks olla eriti tähelepanelik igasuguste uute või muutunud sümptomite suhtes.