Enterokoki kultuur

Kirjeldav

Näitaja kohta

Enterokoki kultuur on mikrobioloogiline test, mille käigus kasvatatakse patsientilt võetud proovist Enterococcus baktereid. Testi eesmärk on tuvastada nende bakterite olemasolu, mis võivad põhjustada erinevaid infektsioone, ning määrata nende tundlikkus antibiootikumidele, et valida efektiivne ravi.

Funktsioon
  • Enterokoki kultuuri peamine eesmärk on diagnoosida Enterococcus põhjustatud infektsioone, nagu kuse- või haavainfektsioonid, ning määrata bakterite antibiootikumitundlikkus.
Päritolu ja levik
  • Enterococcus on grampositiivne bakter, mis on osa tervetel inimestel soolestiku normaalsest floorast.
  • Väljaspool soolestikku võivad need bakterid põhjustada haigusi, eriti immuunsüsteemi nõrgenemisel või meditsiiniliste seadmete (nt kateetrite) kasutamisel.
Protseduur
  • Proovi võtmine sõltub kahtlustatavast infektsioonikohast (nt uriin, veri, haavaseerum, looduslikud vedelikud).
  • Proov paigutatakse steriilsesse anumasse ja kiiresti transporditakse laboratooriumi.
  • Laboris inokuleeritakse proov spetsiaalsele kasvukeskkonnale (nt veriagarile).
  • Anumaid hoitakse termostaadis 24–48 tundi sobival temperatuuril, et võimaldada bakterite kasvu.
  • Kui tekib Enterococcus kolooniaid, tehakse täpsem tuvastus ja antibiogramm (tundlikkustest antibiootikumidele).
Ettevalmistus
  • Uriiniproovi puhul on soovitatav võtta hommikune keskmine kuseproov steriilses anumas.
  • Vereproovi puhul erilist ettevalmistust ei ole, kuid oluline on steriilsuse tagamine võtmise ajal.
  • Haavapind tuleb enne proovi võtmist puhastada, et vältida normaalse floora kontaminatsiooni.
Levinumad infektsioonid
  • Kuseinfektsioonid (tsüstiit, püelonefriit), eriti naistel ja patsientidel kateetriga.
  • Veremürgistus (baktereemia), mis võib tekkida infektsiooni levimisel teistesse elunditesse.
  • Kõhuõõne infektsioonid (nt peritoniit) ja haavainfektsioonid, sh operatsioonijärgsed infektsioonid.
  • Südame sisemise kesta põletik (endokardiit) – harvem, kuid tõsine tüsistus.
Risikitegurid
  • Pikaajaline haiglaravi või intensiivravi osakonnades viibimine.
  • Immunokoefitsientide alandamine (nt diabeet, vähk, immunosupressantide tarvitamine).
  • Kirurgilised protseduurid, eriti kõhu- või kuseteede operatsioonid.
  • Laiaspektriliste antibiootikumide pikaajaline kasutamine, mis häirib normaalset floorat.
Kliinilised sümptomid ja kahtlused
  • Kuseinfektsiooni tunnused: valu või kipitavus kusemisel, sage kusemine, udur uriin.
  • Selgematu kõrge palavik või külmavärinad, mis võivad viidata veremürgistusele.
  • Punetus, valulikkus, eritiste teke operatsioonihaavas või muus haavas.
  • Kõhuvalud koos palaviku ja üldise nõrkusega, mis võib osutada kõhuõõne infektsioonile.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Infektoloog – infektsioonhaiguste spetsialist.
  • Uroloog – kuseteede haiguste eriarst.
  • Kirurg – operatsioonijärgsete infektsioonide hindamiseks.
  • Intensiivravi arst – raskelt haigete patsientide infektsioonide jälgimiseks.