Pärakpraok (Fissura ani)
Kirjeldus
Pärakpraok on väga valulik ja sageli esinev haigus, mis tähendab väikest lõhet või pragu päraku limaskestal. See põhjustab teravat valu eriti defekatsiooni ajal ning võib oluliselt mõjutada igapäevaelu ja elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravi on võtmetähtsusega, et vältida krooniliseks muutumist ja raskemaid tüsistusi.
Pärakpraok (ladina keeles Fissura ani) on piklik, lineaarse kujuga rebend või pragu päraku kanali limaskestas, enamasti tagaseinas. See tekib siis, kui pärakukanali limaskest venib üle oma elastsuse, tavaliselt tiheda väljaheite või suure köhise läbimisel. See pragu paljastab allpool asuvaid närvikiude, mis muudab igasuguse kokkupuute (nt väljaheitega) äärmiselt valulikuks. Haigus võib olla äge (kuni 6 nädalat) või krooniline (üle 6 nädala), kus pragu ümbritsevad kroonilise põletiku tõttu kõvenenud kuded ja tekib nn. sentinelsõlm (valvurpauna).
- Terav, lõikav või kõrvetav valu defekatsiooni ajal, mis võib kesta mõni minut kuni tund aega pärast seda.
- Vähese koguse punase veri paberil, pühkimisriidel või potil.
- Sügelus ja ärritus päraku piirkonnas.
- Valu, mis tekitab hirmu defekatsiooni ees ja võib põhjustada väljaheitepeetust.
- Püsiv, nüri valu puhkeolekus.
- Nähtav väline pragu või 'sentinelsõlm' – väike nahasakk pragu välisosas.
- Pärakukrambid või tugev kokkutõmme lihastes (pärakupäärmekramp) pärast defekatsiooni.
- Krooniline põletik, mis võib viia naha süvendite (fibroos) tekkimiseni pragu servades.
Peamiseks põhjuseks on mehaaniline trauma päraku limaskestale. See võib tekkida mitmel viisil:
- Kõvad väljaheited (krooniline kõhukinnisus): See on kõige levinum põhjus. Kõvad väljaheited venitavad ja rebivad limaskesta.
- Püsiv kõhulahtisus või diarréa: Pidev limaskesta ärritus ja kokkupuude seedeensüümidega.
- Raske füüsiline koormus: Näiteks raskete esemete tõstmine või sünnitus.
- Anaalne suguühe.
- Pärakukanali anatoomilised eripärad: Liiga pingul pärakupäärmelihas võib põhjustada vereringe häireid piirkonnas.
- Mõned haigused: Põletikulised soolestikuhaigused (nt Crohn'i tõbi), tuberkuloos või pärakupiirkonna vähk.
- Ebatervislik toitumine: Vähene kiudainete, vedelike tarbimine.
- Pikaajaline istumine.
- Vanus: Võib esineda igas vanuses, sealhulgas lastel.
Diagnoos põhineb peamiselt patsiendi anamneesil ja välimusel. Arst teeb järgmist:
1. Väline visuaalne uuring: Arst uurib vaikselt päraku piirkonda, et näha pragu välisosa (enamasti asendis 6 tunni juures kella numbrilaua järgi). Kroonilise prao puhul võib olla nähtav sentinelsõlm.
2. Digitaalne rektaal-uuring: Et hinnata pärakupäärmelihase tonust ja tuvastada valulikku kohta. Ägeda prao puhul võib see olla liiga valulik ja seda ei tehta.
3. Anoskoopia või sigmoidoskoopia: Väikese toruga (anoskoop) vaadatakse pärakukanali seinu. See võimaldab täpselt hinnata prao suurust, sügavust ja asukohta. Ägeda valu korral võib uuringut teha kohaliku tuimasti abil.
4. Diferentsiaaldiagnostika: Oluline on eristada teistest pärakupiirkonna haigustest nagu hemorroidid, pärakufistel või vähk. Vajadusel võib teha täiendavaid uuringuid (nt kolonoskoopia), eriti kui patsient on üle 50-aastane või on perekonnas soolevähk.
Ravi eesmärk on leevendada valu, soodustada pragu paranemist ja ennetada uuesti teket. See on astmeline:
Ägeda pärakprao ravi (mittekirurgiline):
- Dieedi ja eluviisi muutused: Kiudaineterikka toidu (puuviljad, juurviljad, täisteratooted) ja piisava vedeliku tarbimine pehmendavad väljaheiteid. Regulaarne liikumine.
- Retseptita valuvaigistid: Parasetamool või ibuprofeen valu leevendamiseks.
- Pehmendavad lahtistid: Nagu laktuloos, et vältida kõhukinnisust.
- Kohalikud ravimid: Pärakupompongid või kreemid, mis sisaldavad valuvaigisti (nt lidokaiin) ja/või lihaslõdvestit (nt diltiaseem) pärakupäärmekrambi leevendamiseks. Nitratide (nt nitrogütseriin) või kaltsiumikanaliblokkaatorite (nt diltiaseem) kreemid parandavad verevarustust ja lõdvestavad lihaseid.
- Soojad istuvvannid (sitz-bath): 10-15 minutit pärast defekatsiooni soojas vees, et lõdvestada lihaseid ja parandada verevarustust.
Kroonilise pärakprao ravi: Kui 6-8 nädala konservatiivne ravi ei anna tulemust, kaalutakse kirurgilist lahendust:
- Lateraalne sisepäärmelihase lõikus (LIS): Kõige tavalisem ja efektiivsem operatsioon. Lõigatakse osa sisepäärmelihasest, et alandada pinge pragu piirkonnas ja parandada verevarustust. Paranemine toimib umbes 90-95% juhtudest.
- Prao eemaldamine koos limaskesta avanemisega: Vana pragu eemaldatakse ja haav jäetakse avatuks paranemiseks.
- Advancement flap: Keerulisematel juhtudel kaetakse pragu tervete kudede lapiga.
Soovitatav on konsulteerida perearstiga või proktoloogiga (pärakupiirkonna spetsialistiga) järgmistel juhtudel:
- Kohe: Kui defekatsiooniga kaasneb tugev valu või veritsus.
- Kui iseravi (nt dieedi muutmine, vabaigaks saadavad kreemid) ei anna leevendust 1-2 nädala jooksul.
- Kui valu muutub pidevaks või segab öösiti und.
- Kui veritsus on rohkem kui tilgad ja/või seda ka väljaheitega ei seondu.
- Kui kaasnevad muud murettekitavad sümptomid: näiteks palavik, püsiv kõhulahtisus, suur kaalulangus või tugevad kõhuvalud.
- Kui sümptomid naasevad peale paranemist.
Ärge viivitage konsultatsiooniga – varajane sekkumine vähendab oluliselt kroonilise haiguse arengu riski ja vajadust kirurgia järele.