Nüstagmus
Kirjeldus
Nüstagmus on silmategevuse häire, mida iseloomustavad tahtmatud, rütmilised silmaliigutused, mis võivad oluliselt mõjutada nägemisteravust ja tasakaalu. See ei ole iseseisev haigus, vaid pigem sümptom, mis viitab sisekõrva või kesknärvisüsteemi probleemidele. Õigeaegne ja täpne diagnostika on oluline, et leida aluseks olev põhjus ja alustada sobivat ravi.
Nüstagmus on seisund, mille puhul inimese silmad teevad tahtmatuid, kiireid ja korduvaid liigutusi. Need liigutused võivad olla horisontaalsed (vasakule-paremale), vertikaalsed (üles-alla), pöörlevad või segatud iseloomuga. Liigutuste tulemusena ei suuda silm püsida stabiilselt vaatluspunktil, mis põhjustab nägemise udustumist või tunnet, nagu ümbritsev maailm liiguks (oskilopsia). Häire põhjustajaks on sisekõrva eesmise kanali (vestibulaarsüsteemi) või nende ajuosade, mis kontrollivad silmaliigutusi (näiteks ajutüvi, väikeaju), kahjustus või häire. Nüstagmus võib olla kaasasündinud või omandatud elu jooksul.
- Maailma udune või rappuv visioon.
- Tunne, et ümbritsevad esemed liiguvad või võnguvad (oskilopsia).
- Raskused fikseerida pilku ühel esemel, eriti ühelt poolt teisele vaadates.
- Sagedane peapööramine või pea kalde hoidmine kindlas asendis, et nägemine paraneks (nullpunkt).
- Valguse tundlikkus (fotofoobia).
- Peapööritus ja tasakaalukahjustused.
- Peavalu või iiveldus.
- Väsimus, mis on tingitud pingutusest, et hoida nägemist selgena.
- Koordineerituse raskused.
Nüstagmuse põhjused jagunevad kahte suurde rühma: kaasasündinud ja omandatud. Kaasasündinud nüstagmus ilmneb varases lapsepõlves (2–3 kuud pärast sündi) ja on sageli seotud silmade arenguhäiretega (näiteks kaasasündinud katarakt, albinism) või on iseseisev pärilik häire. Omandatud nüstagmuse põhjused on mitmekesised: kesknärvisüsteemi kahjustused (insult, sclerosis multiplex, ajutumorid), sisekõrva häired (Menière'i tõbi, labürintiit), peatraumad, teatud ravimite (näiteks antiepileptikumid) või alkoholi liigtarvitamine, samuti erinevad süsteemsed haigused. Riskiteguriteks võivad olla peres esinev nüstagmus, sünnist järgnenud silmahaigused või neuroloogilised häired.
Nüstagmuse diagnostika algab põhjaliku anamneesi ja neuroloogilise ning silmaarsti läbivaatusega. Arst hindab silmaliigutuste iseloomu, suunda, kiirust ja seda, kas need ilmnevad mõlemas silmas korraga. Peamised diagnostilised meetodid on: elektronüstagmograafia (ENG) või videonüstagmograafia (VNG), mis registreerib silmaliigutusi elektroodide või kaameraga; kaldlaual test, mis analüüsib silmaliigutusi erinevatel peaasenditel; ja rotatsioonitestid. Lisaks võidakse kasutada visuaalset evokitud potentsiaale (VEP) nägemistee funktsiooni hindamiseks ning kraniaalset magnetresonantstomograafiat (MRI) või arvutitomograafiat (CT) aju struktuuride hindamiseks aluseks oleva põhjuste väljaselgitamiseks.
Nüstagmuse ravi on suunatud aluseks oleva põhjuse kõrvaldamisele või leevendamisele. Kui konkreetne põhjus (nt teatud ravim või kasvaja) on tuvastatud, on esmane samm selle likvideerimine. Kaasasündinud nüstagmuse puhul võib ravina kasutada prille või kontaktiläätsede korrigeerimist, prismaläätsi, et parandada peaasendit, või ravimeid (näiteks baklofeeni, gabapentiini), mis vähendavad silmaliigutuste amplituudi. Füsioteraapia (vestibulaarrehabilitatsioon) aitab parandada tasakaalu ja vähendada peapööritust. Mõnedel juhtudel võib kaaluda silmaliigutuste vähendamiseks silmamusklite kirurgilist ravi (tenotoomiat). Oluline on ka nägemise toetamine nägemisteravuse parandamise abivahenditega ja ergoterapeudi nõustamine igapäevaste tegevuste sooritamiseks.
- Kui märkate endal või oma lapsel tahtmatuid, kiireid silmaliigutusi.
- Kui tekib äkiline udune nägemine, peapööritus või tunne, et ümbrus liigub.
- Kui olemasolev nüstagmus halveneb või muutub sagedasemaks.
- Kui nüstagmusega kaasneb uus sümptom, näiteks tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, kõnehäired või jäsemete nõrkus – need võivad viidata insuldile või muule kiireloomulisele seisundile, mis nõuab ERALDI kiiret meditsiinilist abi.
- Kui silmaliigutused segavad igapäevast elu, näiteks sõidukit juhtida, lugeda või töötada.