Noduloosne poliarteriit (PAN)

Noduloosne poliarteriit (PAN) on süsteeemne nekrotiseeriv veresoontepõletik, mis peamiselt mõjutab keskmise ja suure kalibriga muskuläärsete seintega artereid. Põletikuline protsess põhjustab veresoonte seina paksenemist, nõrgenemist ja aneurüsmide (veresoonte väljaulatumiste) teket. Need muutused piiravad vere- ja hapnikuvoolu erinevatesse elunditesse, põhjustades isheemiat (hapnikupuudust) ja kudede nekroosi (surma). Haigus ei mõjuta tavaliselt arterioole, veene eid kapillaare ning ei ole seotud glomerulonefriidiga, eristades seda teistest vaskuliitidest.

Noduloosne poliarteriidi täpset põhjust ei tunta, kuid seda peetakse autoimmunseks haiguseks, kus keha immuunsüsteem ründab eksikombel enda veresoonte kudesid. Oluline seos on leitud mõne viiruseinfektsiooniga, eriti hepatiidi B-viirusega, mis võib käivitada immuunreaktsiooni. Riskitegurite hulka kuuluvad: meeste soodumus haigestumisele, keskmine vanus (40–60 eluaastat), mõned autoimmunhaigused ja mõned infektsioonid peale hepatiidi B. Enamikul juhtudel pole põhjust selgelt tuvastatav.

Noduloosne poliarteriidi diagnoosimine võib olla keeruline sümptomite mitmekesisuse tõttu. See nõuab põhjalikku kliinilist hindamist ja spetsialiseerunud teste:

• Vereanalüüs: Põletikumärkide (CRP, valgukoe) kontroll.
• Immuunoloogilised uuringud: ANCA antikehad on PAN puhul tavaliselt negatiivsed, mis aitab eristada teistest vaskuliitidest.
• Kuvamisdiagnostika: Angiograafia (arterite kontrastaine-uuring) on kuldne standard, mis näitab arterite ahenemist, aneurüsmasid ja veresoonte 'nodus'-sõlme. Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) võib kasutada suuremate veresoonte hindamiseks.
• Biopsia: Kahjustunud koe (naha, lihase või närvivõtu) mikroskoopiline uuring põletiku ja nekroosi tuvastamiseks.
• Muud uuringud: Elektromüograafia (EMG) närvikahjustuse hindamiseks; neerude, maksa ja südame funktsioonitestid.

Ravi eesmärk on põletikulise protsessi kiire alla surumine, sümptomite leevendamine ja elundkahjustuste vältimine. Raviplaan koostatakse individuaalselt, võttes arvesse haiguse raskusastet ja kahjustatud elundeid.

1. Medikamentoosne ravi:

• Kortikosteroidid (nt prednisolon) on esmaseks raviks põletiku kontrollimiseks.
• Tsütostaatilised ravimid (nt tsüklofosfamid) lisatakse raskematel juhtudel või steroididele mitte-reageerimisel.
• Biologilised preparaadid (nt rituksimaab) võivad olla vajalikud püsiva haiguse korral.
• Hepatiidi B-ga seotud PAN korral lisatakse viirusevastased ravimid.

2. Toetav ravi: Kõrge vererõhu kontroll, valuvaigistid, infektsioonide ennetamine (kuna ravimised nõrgestavad immuunsüsteemi).

3. Elustiili muutused: Tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine, regulaarne füüsiline aktiivsus vastavalt võimekusele.

Võta ühendust arstiga kohe, kui sul tekib mõni järgmistest märkidest, eriti kui need on pikaajalised või halvenevad:

• Põletikulised sümptomid: Selgeta põhjusta palavik, äge kaalulangus, pidev väsimus.
• Nahalised muutused: Valulikud punased sõlmed või sinakad alad nahal.
• Uued neuroloogilised sümptomid: Käte või jalgade tugev kipitamine, tuimus, lihasenõrkus.
• Järsud kõhu- või rinna valud: Need võivad viidata soole või südame veresoonte isheemiale.
• Kõrge vererõhk, mis tekib äkitselt ja on raske kontrollida.

ERAKORRALINE MEDITSINILINE ABI on vajalik ägeda kõhuvalu, rinnavalu, halvatuse või järsu nägemishäire korral, kuna need võivad tähendada elundeid ähvardavat isheemiat.