Nodulaarne melanoma
Kirjeldus
Nodulaarne melanoma on agressiivne vähkkasvaja, mis tekkib melanotsüütidest – nahas värvipigmenti tootvatest rakkudest. Erinevalt teistest melanoomitüüpidest, mis levivad esmajahult horisontaalselt naha pinnal, kasvab nodulaarne melanoma varakult vertikaalselt sügavamale. See muudab selle üheks kõige ohtlikumaks ja kiiremini progresseeruvaks nahavähiliigiks, mis nõuab kohest arstiabiga pöördumist.
Nodulaarne melanoma on melanoomi (nahamustvähk) kõige agressiivsem ja kiiremini arenev vorm. See algab tavaliselt naha melanotsüütidest, kuid võib harvemini tekkida ka silma või soolestiku limaskestades. Selle peamiseks tunnuseks on sõlmeline või kühmuline kasvaja, mis kasvab kiiresti ja tungib otse sügavale naha alumistesse kihtidesse (dermisse), ilma et esmalt oleks märgatavat levikut naha pinnal (radiaalne faas). Seetõttu on sellel vähem tüüpilisi ABCDE-melanoomi tunnuseid võrreldes näiteks pindleviva melanoma'ga. See võib tekkida nii olemasolevast mutil kui ka eelnevalt muutumata nahaalal. Kuna see kasvab sügavale, on sellel suurem potentsiaal varajaseks metastaseerumiseks lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse.
- Pidevalt kasvav, tumepigmenteerunud või värvitu (amelanootiline) sõlm või kühm nahal.
- Kasvaja on tihti ühtlase värvusega, kuid võib olla ka sinakas-punakas või must.
- Tüüpiliselt ümar või munajas kuju, kindlalt kompaktne struktuur.
- Võib olla sile, aga ka veritsev, norg või hiljem haavandunud pind.
- Kiire kasv – märgatavad muutused nädalate või kuude jooksul.
- Püsiv vaevus, sügelus või valulikkus kasvaja kohal.
- Punetuse või põletiku nähtuste ilmnemine kasvaja ümber.
- Varajaste metastaside korral võivad tekkida lümfisõlmede suurenemine, kaalulangus, väsimus või muu elundi spetsiifilised sümptomid.
Nodulaarse melanoomi täpne põhjus on teadmata, kuid see on seotud UV-kiirguse (nii päikese kui solaarriumi) kahjuliku mõjuga melanotsüütide DNA-le, mis põhjustab mutatsioone ja kontrollimatut rakkude kasvu. Peamised riskitegurid on järgmised: heledanahalisus, kergesti punetav nahk ja heledad juuksed; suur arv tehis- või kaasasündinud mutte, eriti ebatavalise kujuga (düskplastilised); isiklik või perekonnalugu melanoomist või muust nahavähist; tõsised päevitussünnid lapsepõlves; nõrgenenud immuunsüsteem; vanus – sagedasem keskealistel ja vanematel inimestel, kuigi võib esineda ka noortel. Nodulaarne melanoma võib tekkida ka ilma ulatusliku UV-kiirituse ajaloota, mis rõhutab vajadust jälgida kõiki naha muutusi.
Diagnoos põhineb esmajahult kliinilisel naha uuringul ja dermatoskoobil, mis on spetsiaalne seade naha suurendamiseks ja valgustamiseks, et hinnata kasvaja mikrostruktuuri. Otsustav diagnostiline meetod on kliiniline biopsia – kahtlusaluse kasvaja eemaldamine koos väikese terve naha osaga (eksitsioonibiopsia) ja selle edasine histopatoloogiline analüüs. Patoloog hindab melanoomi paksust (Breslow sügavus mm-des), ulatust (Clarki tase), mitootilist indeksit ja teisi omadusi, mis määravad haiguse staadiumi ja prognoosi. Metastaside olemasolu kontrollimiseks võidakse kasutada lisauuringuid: kõhu- ja vaagna ultraheli, KT, MRI või PET-CT skaneerimist, samuti sihtrakkude biopsiat (nt sentinelsõlme biopsia).
Nodulaarse melanoomi põhiravi on kirurgiline eemaldamine (laia marginaliseerimisega resektsioon), mille käigus eemaldatakse kasvaja koos kindla turvavööndiga tervest naha- ja sügavkoest, et tagada täielik eemaldamine. Operatsiooni ulatus sõltub melanoomi paksusest ja asukohast. Kui on levinud lümfisõlmedesse, võib olla vajalik lümfisõlmede eemaldamine (lümfadenektomia). Olenevalt haiguse staadiumist ja molekulaarsetest omadustest (nt BRAF-mutatsioon) võidakse pärast operatsiooni kasutada adjuvantset (täiendavat) ravi, et vähendada retsidiivi riski. See hõlmab immuunterapiat (nt pembrolizumab, nivolumab), sihtterapiat (BRAF/MEK inhibiitorid) või harvem kiiritusravi. Edasijõudnud (metastaatilise) haiguse korral on ravi peamiselt süsteemne – immuun- ja sihtterapia, mis on oluliselt parandanud ellujäämist viimastel aastakümnetel.
Pöörduge dermatoogi või perearsti poole VÄLJAKUTSELT, kui täheldate oma nahal mõnda järgmistest märkidest ("punased lipud"): uue, kiiresti kasvava, tumeda või värvitu sõlme/kühmu teket; olemasoleva mudi kiiret muutumist (suurenemist, paksenemist, värvimuutust); haavumist, verejooksu või sügelust muti piirkonnas; igasuguse nahakahjustuse teket, mis ei paranegu mõne nädala jooksul. Ärge oodake! Nodulaarse melanoomi korral on aega väga vähe. Igal juhul, kui teil on kahtlus või mure, on parem lasta naha muutus kontrollida. Regulaarne iseenda naha kontroll ja dermatoogi korrapärane uuring on eriti olulised kõrge riskiga inimestel.