Mastiit

Mastiit on rinnanäärmete (piimanäärmete) põletikuline seisund. See tekib enamasti bakteriaalse infektsiooni tagajärjel, mis pääseb rinda tavaliselt nisa pragude või imetamise ajal tekkinud mikroskoopiliste vigastuste kaudu. Põletik võib tekkida ka ilma selge infektsioonita, näiteks piima kanalite ummistumise tõttu, mis põhjustab piima kogunemist ja selle tagajärjel põletikulist reaktsiooni. Protsess hõlmab peamiselt piimanäärmete kudeid ja võib kiiresti areneda, põhjustades lokaliseeritud ja süstemaatilisi sümptomeid.

Peamine põhjus on bakteriaalne infektsioon, tavaliselt kuldse stafülokoki (Staphylococcus aureus) poolt. Bakterid pääsevad rinda läbi nisa pragude või mikroskoopiliste vigastuste. Riskitegurite hulka kuuluvad:

• Imetamisega seotud faktorid: Vale imetamise tehnika, harv imetamine, liigne piima tootmine või järsk imetamise lõpetamine, mis võib põhjustada piima kanalite ummistust.
• Eelnev mastiit: Varasem mastiidi episood suurendab uue haigestumise riski.
• Nisa pragud: Tekivad imetamise alguses või valesti kinnitatud lapse suu tõttu.
• Rinna trauma: Vigastused või liigne surve rinnale (nt. liiga kitsas rinnahoidja).
• Nõrgenenud immuunsüsteem: Stress, väsimus või teised haigused.
• Suitsetamine: Suurendab riski mittelaktatsioonilise mastiidi korral.

Mastiidi diagnoos põhineb peamiselt anamneesil (haigusloo kogumisel) ja füüsilisel läbivaatusel. Arst (perearst, günekoloog või laktatsiooninõustaja) küsib sümptomite kohta ja vaatleb ning kompimeerib rinda, et hinnata paistetust, valulikkust ja võimalikke sõlmi. Harvem võib olla vaja täiendavaid uuringuid:

• Ultraheliuuring (ultraheli): Tehakse, kui kahtlustatakse piima kanalite ummistust või abstsessi (mädaniku) tekket.
• Veretöö: Valgevereliblede (leukotsüütide) arvu tõus võib näidata infektsiooni.
• Piima bakterioloogiline kultuur: Kui ravi ei ole efektiivne, võib võtta piima proovi, et tuvastada täpsed bakterid ja nende tundlikkus antibiootikumidele.

Mastiidi ravi on suunatud infektsiooni likvideerimisele, põletiku vähendamisele ja sümptomite leevendamisele.

• Antibiootikumravi: See on põhiline raviviis bakteriaalse infektsiooni korral. Määratakse imetavatele emadele sobivaid antibiootikume (nt. dikloksatsilliin, esimese põlvkonna tsefalosporiinid). Oluline on läbida täielik ravikuur.
• Valu- ja põletikuvastased ravimid: Ibuprofeen või paratsetamol aitab leevendada valu ja palavikku ning vähendada põletikku.
• Tõhus piima eemaldamine: Oluline on jätkata rinnaga toitmist või piima pumpamist, et vältida kanalite ummistust ja kiirendada paranemist. Soovitatav on alustada imetamist terve rinna poolelt.
• Soojad ja jahedad kompressid: Enne imetamist/pumpamist soe kompress või dušš aitab piima voolu hõlbustada. Pärast seda võib jahe kompress vähendada paistetust ja valu.
• Puhkus ja hüdratatsioon: Puhkamine ja piisav vedeliku tarbimine on taastumiseks hädavajalikud.
• Kirurgiline ravi: Abstsessi (mädanikupõie) korral võib vajada dreenimist nõela või väikese lõike abil.

Pöörduge arsti poole kohe, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest:

• Kiiresti halvenev rinna valu, punetus või paistetus.
• Kõrg palavik (üle 38,5°C) ja/või külmavärinad.
• Rinnas tekkiv pehme, võnkuv sõlm, mis võib viidata abstsessile.
• Rinnapiima välimus, mis muutub vere- või mädaseguliseks (kuid puhas, tavalise välimusega piim ei ole ohtlik).
• Sümptomid ei parane 24-48 tunni jooksul isehoidliku ravi (nt. sagedam imetamine, soojad kompressid, valuvaigistid) rakendamisel.
• Kui olete rase või mitteimetav ning teil tekivad mastiidi sümptomid.

Erakorralise meditsiinilise abi otsimine on vajalik, kui lisaks rinna sümptomitele tekib hingamisraskusi, teadvuse muutus või ägeda septilise šoki märgid, mis võivad viidata haiguse levikule vereringesse (sepsis).