Legionelloos
Kirjeldus
Legionelloos on bakteriaalne infektsioon, mida põhjustavad Legionella bakterid. See võib avalduda nii kergema palavikulise haigusena kui ka eluohtliku kopsupõletikuna. Ligipääs õigeale teabele on esmatähtis, et mõista ohte, tunnetada sümptomeid ja õigeaegselt ravile asuda.
Legionelloos on infektsioonhaigus, mille tekitajaks on Legionella perekonna bakterid. Need bakterid paljunevad soojas vees ja levivad inimesele peamiselt õhu kaasas pisikeste veepiiskade või auru (aerosoolide) hingamise teel, näiteks duši all käies, auruanni kasutades või konditsioneeriõhku hingates. Haigus võib esineda kahe peamise kujundina: Legionääri haigusena, mis on tõsine kopsupõletik, või Pontiaku palavikuna, mis on kergem ja gripi sarnaneva kuluga palavik. Bakterid kahjustavad peamiselt kopsude alveoole ja kopsukoe, põhjustades põletikulist reaktsiooni.
- Kõrge kehatemperatuur (üle 39°C), külmavärinad
- Kuiv köha, mis võib muutuda produktiivseks (roogla eritumine)
- Raskused hingamisel, hingeldus
- Rindkere valu hingamisel või köhates
- Lihas- ja peavalud, äärmine väsimus
- Seedehäired, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus
- Vaimne segadus või teadvuse muutused (eriti vanematel inimestel)
- Palg palavik ja külmavärinad
- Peavalu ja lihasvalud
- Üldine väsimus ja vähetunnesus
- Sellisel juhul kopsupõletikku ei teki ja haigus läheb tavaliselt üle 2-5 päevaga
Põhipõhjus on Legionella bakteriga nakatunud aerosoolide (väikeste veepiiskade) sissehingamine. Bakterid võivad paljuneda inimeste loodud veesüsteemides, mida hoitakse soojas. Levinud nakkusallikad on: dušiseadmed, auruannid (jaakubid), ilutulestikud, õhukonditsioneeride jahutusagregaadid, avalikud veejaotussüsteemid ning basseinid või veepargid. Riskigruppi kuuluvad: üle 50-aastased inimesed, aktiivsed või endised suitsetajad, need, kellel on krooniline haigus (nt diabeet, südame- või kopsuhaigus), immuunsüsteemi nõrgestavad tingimused (vähk, organisiirdamine, HIV) või pikaajalised kortikosteroidide kured.
Kuna sümptomid sarnanevad teiste kopsupõletike omadega, on täpseks diagnoosimiseks vaja spetsiifilisi teste. Arst hindab anamneesi ja teeb füüsilise uuringu. Peamised diagnostilised meetodid on: spetsiifiline uriinitest Legionella antigeenide leidmiseks, kopsude röntgenuuring või arvutitomograafia (CT) põletikunähtude tuvastamiseks, vereproovide kultuuri võttmine Legionella bakterite kasvatamiseks, vereseerumeetodid antikehade taseme määramiseks ja mõnikord polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) bakterite DNA tuvastamiseks.
Legionelloosi ravi põhineb antibiootikumidel, mis on Legionella vastu tõhusad. Kõige sagedamini kasutatakse makroliide (nt atsitromütsiini) või fluorkinooloone (nt levofloksatsiini). Ravi algatatakse võimalikult varakult, sageli juba enne lõplikku diagnoosi kinnitust, kui kahtlus on tugev. Rasket Legionääri haigust ravitakse alati haiglas, kus lisaks antibiootikumidele pakutakse toetavat ravi: hapnikuga ravi hingamisraskuste leevendamiseks, veeniteel vedelikku tasakaalustamiseks ja palavikuvastaseid vahendeid. Ennetamine seisneb veesüsteemide korralikus hoolduses ja regulaarses desinfitseerimises, et vältida bakterite paljunemist.
Pöörduge arsti poole kohe, kui teil on järsud hingamisteede sümptomid, eriti kui need kaasnevad kõrge palavikuga. Spetsiifilised hoiatusmärgid ('punased lipud'), mis nõuavad kiiret arstlikku kontsulteerimist, on: hingamisraskused või hingeldus, isutuse kadumine, rindkere valu, segasus, orienteerumisraskused või teadvuse muutused. Kui te kuulute riskirühma (vanem eas, suitsetaja, kroonilise haigusega) ja teil on gripi sarnased sümptomid, mis halvenevad või ei parane mõne päeva jooksul, ärge viivitage. Legionelloos võib areneda kiiresti ja muutuda eluohtlikuks, mistõttu õigeaegne diagnostika ja ravi on äärmiselt olulised.