Küüne psoriaas (psoriasis unguium)
Kirjeldus
Küüne psoriaas on krooniline immuunsüsteemi seotud nahahaigus, mis peamiselt avaldub küünte muutustena. See on psoriaasi üks levinumaid vorme ja võib oluliselt mõjutada nii füüsilist tervist kui ka enesetunnet, põhjustades valu ja häbi. Küüned muutuvad sageli peamiseks haiguse nähtavaks märgiks, mistõttu õigeaegne tuvastamine ja ravimine on väga oluline.
Küüne psoriaas on psoriaasi vorm, mis kahjustab spetsiaalselt küünte plaati ja küünevuugi. Haigus põhineb liiga kiirel küünekudede kasvul ja põletikuliste protsesside aktiveerumisel küünealuses. See põhjustab küünte struktuuri, välimuse ja tundlikkuse muutusi. Erinevalt seenteinfektsioonist ei ole küüne psoriaas nakkav, kuid see võib olla püsiv ja sageli kaasneb nahapsoriaasiga. Haigus võib kahjustada ühte, mõnda või kõiki küünsi nii käte kui jalgade peal.
- Küünteplaadi süvendid või väikesed aukud (nn „õlitatriku” välimus)
- Küünte kollakas-pruun või valkjashall värvi muutus (õlitatriku laikud)
- Küünte paksenemine ja ebanormaalne kõvendumine (hüperkeratoos)
- Küüne eraldumine küünevuugist või küünealusest (onühholüüs)
- Küüne all olevate valgete või kollakate laikude teke
- Küüneäärsete nahapiirkondade punetus ja pakitised
- Valu või tundlikkus rõhu või kannatuse korral
- Küünte murdumine või killustumine
- Küüne kuju moonutused
- Jalgade küüntel: valulikkus kõndimisel tiheda paksenemise tõttu
Küüne psoriaasi täpset põhjust ei tunta, kuid see on seotud immuunsüsteemi häirega, mis põhjustab liigset naharakete kasvu. Peamised riskitegurid hõlmavad: geneetilist kalduvust (perekonnas psoriaasijuhud), olemasolevat nahapsoriaasi (umbes 80-90% küüne psoriaasi patsientidest), stressi, mis võib haigust esile kutsuda või süvendada, naha- või küünetraumaid (vigastused), teatud ravimite kasutamist (nt beetalülendajad, litium), suitsetamist ja alkoholi tarvitamist. Harvem võivad põhjuseks olla bakteriaalsed infektsioonid.
Diagnoos põhineb peamiselt visuaalsel ja kliinilisel läbivaatusel dermatoloogi poolt. Gümnaasiumiõpetaja võib kasutada dermatoskoopiat, mis on spetsiaalne suurendav seade, et vaadata küünte peenstruktuure. Küüneseente infektsiooni välistamiseks võetakse sageli küünekildudest või kriibitud materjalist proov mükoloogiliseks uurimiseks (seente kasvatamine). Harvem võib vajalik olla küünebiopsia – väikese küünekoe võtmine histoloogiliseks analüüsiks, et kinnitada diagnoosi. Üldisi vereproove võidakse teha haiguse ulatuse hindamiseks või teiste reumatiliste seisundite, nagu psoriaatiline artriit, välistamiseks.
Küüne psoriaasi ravi on sageli pikaajaline ja nõuab kannatlikkust, kuna küüned kasvavad aeglaselt. Ravi eesmärgid on leevendada sümptomeid, parandada küünte välimust ja vältida edasist kahjustust. Ravivõtted jagunevad: 1) Kohalik ravi: kortikosteroidide, D-vitamiini analoogide (kaltsipotriool) või tärpentiinidega kreemid/geelid, mis pannakse otse küüntele. 2) Süsteemne ravi: tablett- või süstiravimad (nt metotreksaat, tsüklosporiin, uued bioloogilised preparaadid) raskematel juhtudel või kui kaasneb laialdane nahapsoriaas. 3) Valgusravi (fototerapia): spetsiaalse UV-valguse kasutamine. 4) Süsihappegaaslaser või hõõglaser. 5) Korrastav ja kosmeetiline hooldus: regulaarne küünte lühikeseks lõikamine, paksunud kihi ettevaatlik lihvimine, kaitsvate lakide kasutamine. Oluline on vältida küünnetraumasid ja hoida küüned kuivana.
Pöörduge kindlasti dermatoloogi või perearsti juurde, kui märkate küüntel järgmisi muutusi: küünte paksenemist, värvi muutumist, aukude tekkimist või eraldumist küünealusest, eriti kui teil on peres psoriaasi või te ise kannatate nahahaiguste all. Kiire konsultatsioon on vajalik, kui muutused põhjustavad olulist valu, segavad igapäevastele tegevustele (nt söömine, kõndimine) või kaasneb sügelus ja punetus. Kui küüntemuutustega kaasneb liigeste valu või tursed, võib see viidata psoriaatilisele artriidile, mis nõuab reumatoloogi hindamist. Ärge oodake kaua – varajane sekkumine aitab paremini juhtida haigust ja vähendada püsivaid kahjustusi.