Kopsuvähk

Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsude õhukotikes (bronhides) või kopsukoe rakkude muutumisel. Haigus algab tavaliselt ühes kopsus, kuid vähirakud võivad lümfisoonte või vereringe kaudu levida teise kopsu või teistesse elunditesse (metastaseeruda), näiteks luudesse, maksa või ajju. Peamised kopsuvähi tüübid jagunevad väikerakuliseks (SCLC) ja mitte-väikerakuliseks kopsuvähiks (NSCLC), mis erinevad nii kasvu kiiruse, levimise kui ka ravi vastuvõtlikkuse poolest. Kärestiku pahaloomulised kasvajad on palju haruldasemad.

Peamine kopsuvähi põhjus on tubaka suitsetamine (sh passiivne suitsetamine), mis vastutab suure osa juhtumitest. Mõned teised olulised riskitegurid hõlmavad radooni (mulla looduslik radioaktiivne gaas) kõrge kontsentratsiooniga kokkupuudet, asbesti, arseeni või muude kantserogeensete ainete sissehingamist töökeskkonnas või keskkonnas. Samuti suurendavad riski õhusaaste, perekonnaline kopsuvähi anamnees ning kroonilised kopsuhaigused nagu KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) või kopsukoe muutumine armkoeks (fibroos). Mõnel juhul võib haigus tekkida ilma selgete riskiteguriteta.

Kopsuvähi diagnoosimine algab tavaliselt anamneesi võtmise ja füüsilise uuringuga. Kui kahtlus tekib, tellitakse kujutlusdiagnostilised uuringud: rindkere röntgen (röntgenpilt) või arvutitomograafia (CT), mis võimaldab näha kasvaja täpset asukohta, suurust ja levikut. Kopsude biopsia (koeproov) on kõige olulisem uuring lõpliku diagnoosi kinnitamiseks. Seda tehakse bronhoskoopia ajal (õhukotikesse juhitava torukese abil), CT juhitud nõelbiopsiana või mõnikord kirurgilise protseduuri käigus. Lisaks võidakse teha PET-CT uuring haiguse leviku hindamiseks kehas (staadiumi määramiseks) ning sputaumi (röga) või pleuravedeliku tsütoloogilist analüüsi. Mõned patsiendid võivad vajada geenianalüüsi või biomarkerite testimist, et leida kohandatud ravi võimalusi.

Kopsuvähi ravi sõltub haiguse tüübist (väikerakuline või mitte-väikerakuline), staadiumist, patsiendi üldisest terviseseisundist ja spetsiifilistest geneetilistest muutustest kasvajas. Peamised ravi valikud on: 1) Kirurgia – kasvaja eemaldamine, mida tehakse varajastes staadiumites. 2) Kiiritusravi (radioteraapia) – vähirakkude hävitamine suure energiaga kiirtega. 3) Keemoteraapia – vähirakkude hävitamine tsütostaatikumide abil. 4) Sihtravi (target therapy) – ravimite kasutamine, mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone kasvajarakkudes (nt EGFR, ALG, ROS1). 5) Immunoteraapia – ravimid, mis aitavad immuunsüsteemil ära tunda ja rünnata vähirakke (nt PD-1/PD-L1 inhibiitorid). Sageli kombineeritakse erinevaid meetodeid. Tähtis on ka toetav ravi, mis hõlmab valu leevendamist, hingamisharjutusi, toitumisnõustamist ja psühholoogilist tuge.

Konsulteerige arstiga viivitamatult, kui teil on mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need kestavad rohkem kui paar nädalat või halvenevad: püsiv köha või köha iseloomu muutus; röga, mis sisaldab verd või on tume; uued hingamisraskused või rindkere valu; selgetahteline kaalulangus; korduvad hingamisteede infektsioonid. Eriti oluline on pöörduda arsti poole, kui olete endine või praegune suitsetaja või teil on teisi tugevaid riskitegureid. Varajane sekkumine võib päästa elu. Kui diagnoos on juba tehtud, on oluline järgida ravijuhendit ja teatada kohe uute või halvenevate sümptomite ilmnemisest.