Kolorektaalne vähi

Kolorektaalne vähi on pahaloomuline kasvaja, mis tekib jämesoole (koolon) või pärasoole (rektum) limaskestast. See algab tavaliselt kas hea- või eelkurkuliste kasvajatena, mida nimetatakse polüüpideks. Aja jooksul võivad mõned polüübid muutuda pahaloomulisteks ja moodustada vähikoe, mis võib kasvades tungida läbi soole seinte ning levida lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse. See on kasvaja, mis areneb aeglaselt, mistõttu varajasele diagnoosile on suur tähtsus.

Kolorektaalse vähki põhjustavad tegurid on mitmetahulised. Põhilised riskitegurid on: vanus (enamik juhtumest on üle 50-aastastel), perekonnalugu (lähedaste sugulaste kolorektaalse vähk või polüübid), geneetilised sündroomid nagu Lynchi sündroom või perekondlik adenomatoosne polüpoos, isiklik anamnees (põletikulised soolehaigused nagu Crohn või haavandiline koliit). Olulised on ka elustiiliga seotud tegurid: toitumine (punase liha ja töödeldud liha tarbimise ülekaal, vähene kiudainete sissevõtt), füüsiline tegevus, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Rasvumine ja 2. tüüpi diabeet suurendavad samuti ohtu.

Kolorektaalse vähki diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esmalt tehakse anamneesi võtmine ja füüsiline uuring, sealhulgas digitaalne rektaluuring. Kõige olulisem meetod on kolonoskopia, mis võimaldab otseselt vaadelda soolt ja võtta kahtlaseid koeproove (biopsiaid). Võimalikud on ka teised uuringud nagu sigmoidoskopia või kapsl-kolonoskopia. Kehaväliseid meetodeid kasutatakse haiguse leviku hindamiseks: arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) kõhuõõne ja rinna piirkonnas, PET-skaneerimine ja ultraheli. Ka vereteste kasutatakse, sealhulgas tumorimarker CEA (kartsinoembrüonaalne antigeen) ja teised markerid. Geneetilised testid on olulised perekonnaloo puhul või siis, kui on kahtlus teatud sündroomides.

Kolorektaalse vähki ravi sõltub haiguse staadiumist, kasvaja asukohast ja patsiendi üldisest terviseseisundist. Põhiline ravi on kirurgiline – soole osa või kogu soole eemaldamine (resektsioon) koos lümfisõlmede eemaldamisega. Mõnikord tehakse ajutine või püsiv stomia (sooleava). Operatsiooni võib täiendada adjuvantsete (operatsioonijärgsete) ravimeetoditega, näiteks kemoteraapia, radioteraapia (eriti pärasoolevähki puhul) või sihtmärgiravi. Sihtmärgiravimid ja immuunteraapia on uued ja tõhusad meetodid, mis suunatakse kasvaja spetsiifilistele tunnustele. Toetusravi hõlmab valulеevast ravi, toitumisnõuandeid ja vaimset tuge. Oluline on ka järgnev uuring (järelevalve) polüüpide ja korduvhaiguse vältimiseks.

Oluline on konsulteerida arstiga kohe, kui ilmnevad järgmised sümptomid: veritsemine pärasoolelt või verega väljaheited, püsivad ja seletamatud seedehäired (kõhukinnisus, kõhulahtisus), pidev kõhuvalu või krambid, oluline ja põhjendamatu kaalulangus, pidev väsimus ja nõrkus. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui teil on perekonnas kolorektaalse vähki või polüüpe, või kui olete üle 45-aastane – siis on soovitatav läbida regulaarne skriining (näiteks kolonoskopia). Ärge oodake, kuni sümptomid muutuvad tõsisemaks; varajane sekkumine võib päästa elu.