Kokaiinisõltuvus
Kirjeldus
Kokaiinisõltuvus on tõsine psühhiaatriline häire, mida iseloomustab kontrollimatu tung kokaiini järele, hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest. See sõltuvus muudab aju keemiat ja tekitab tugevat psühholoogilist sõltuvust, mis võib kiiresti võtta üle inimese elu, põhjustades suuri tervise-, pere- ja sotsiaalseid probleeme. Abi otsimine on esimene ja olulisim samm taastumise teel.
Kokaiinisõltuvus on krooniline ja sageli tagasipöörduv haigus, mis hõlmab patoloogilist kokaiini tarvitamist. Kokaiin on väga sõltuvust tekitav stimulant, mis mõjutab ajus dopamiini taset, tekitades lühiajalise euforia ja energia tunde. Korduv kasutamine muudab aju tasakaalu ja toob kaasa sõltuvuse – ajul tekib vajadus uue doosi järele, et vältida ebameeldivaid tagasilangemise sümptomeid ja säilitada normaalse tunnetuse. Pikaajaline sõltuvus mõjutab oluliselt südametervist, hingamiselundkonda, närvisüsteemi ja vaimset tervist, kahjustades peaaegu kõiki elutähtsaid organeid.
- Kontrollimatu igatsus kokaiini järele („craving“)
- Sagedane ja intensiivne tarbimine hoolimata tahtest lõpetada
- Sotsiaalse aktiivsuse vähenemine, pere- ja sõprussuhete hooletussejätmine
- Ärevus, paanikahood, paranoiline käitumine või psühhootilised episoodid (näiteks kuulmishallutsinatsioonid)
- Muutused iseloomus: ärrituvus, agressiivsus, meeleolu kõikumine
- Raha või varade ebaratsionaalne kulutamine aine soetamiseks
- Krooniline ninaveritsus või nina limaskesta kahjustus (kui aine sisse hingatakse)
- Südame löögisageduse ja vererõhu järsk tõus, rinnapiin
- Liigne energia, vähenenud uni ja isu
- Värev, laienenud pupillid
- Kaalulangus ja üldine füüsiline väsimus
- Võnked või krambid
- Sügav depressioon, apaatia, väsimus
- Suurenenud nälg ja uni
- Intensiivne igatsus aine järele
- Ärevus ja rahutus
Kokaiinisõltuvuse tekkimist mõjutavad geneetilised, bioloogilised, psühholoogilised ja keskkonnalised tegurid. Oluline riskitegur on perekonnas esinev sõltuvushaiguste ajalugu, mis võib näidata geneetilist kalduvust. Psühholoogilistest teguritest on olulised alusel olevad meeleoluhäired (näiteks depressioon, ärevushäired), madal enesehinnang, stress ja traumad lapsepõlves. Keskkonnategurite hulka kuuluvad sõltuvust soodustav sotsiaalne ringkond, kokaiini kättesaadavus ning sotsiaalne surve või kuritarvitamine. Kokaiin ise põhjustab ajus kiiret ja tugevat tasustamise tunnet, mis kordamisi kordudes viib sõltuvuseni – aju õpib seostama ainet naudinguga ja nõuab seda üha rohkem.
Kokaiinisõltuvuse diagnoosi seab kvalifitseeritud arst (nt psühhiaater või narkoloog) läbi põhjaliku kliinilise intervjuu. Diagnoos põhineb rahvusvahelistel kriteeriumitel (nt DSM-5), mis hõlmavad kontrolli kaotust aine tarvitamise üle, sotsiaalsete kohustuste hooletussejätmist, ohtlikku käitumist ning sõltuvuse füüsiliste ja vaimsete märkide ilmnemist. Täiendavalt võidakse kasutada bioloogilisi teste: uriinianalüüs või vereproov kokaiini või selle laguproduktide tuvastamiseks. Oluline on ka hinnata kaasnevaid vaimse tervise häireid, sest need võivad olla nii põhjuseks kui ka tagajärjeks. Võib olla vaja südame-veresoonkonna või muid terviseuuringuid, et hinnata pikaajalise tarvitamise kahjulikke mõjusid.
Kokaiinisõltuvuse ravi on pikaajaline protsess, mis nõuab individualset lähenemist ja sageli mitme meetodi kombineerimist. Kõige olulisem on psühhoterapeutiline sekkumine: kognitiiv-käitumuslik teraapia aitab tuvastada ja muuta sõltuvust toetavaid mõtte- ja käitumismustreid, samas motovatsiooniteraapia suurendab taastumise soovi. Olulist rolli mängivad ka toetusgrupid (nt Anonüümsed Narkomaanid), mis pakuvad üksteise toetust ja kogemuste jagamist. Hetkel ei ole kokaiinisõltuvuse farmakoterapia jaoks üldtunnustatud ravimeid, kuid mõningaid antidepressante või muid vahendeid võidakse kasutada kaasnevate meeleoluhäirete (näiteks depressiooni) leevendamiseks. Põhiline on pikaajaline rehabilitatsioon, mis hõlmab elustiili muutmist, stressihaldust ja uute, tervislike toimetulekumehhanismide arendamist, et vältida uuesti kokaiini kasutamisele langemist.
Pöörduge kohe arsti või spetsialiseerunud nõustamiskeskuse poole, kui teie või teie lähedase käitumises on järgmised hoiatusmärgid: te ei suuda ise kokaiini tarvitamist kontrollida või lõpetada; aine kasutamine häirib teie töö-, kooli- või perekohustuste täitmist; te käitute ohtlikult narkootikumi mõju all (nt sõidate purjus peaga); teil on tugevad vaimsed sümptomid nagu paanika, paranoia või kuulmishallutsinatsioonid; või kui te kogete füüsilisi sümptomeid nagu rinnapiin, hingamisraskused või krambid. Ärge oodake, kuni olukord muutub katastroofiliseks. Varane sekkumine suurendab oluliselt edukas taastumise tõenäosust. Kui kahtlete, on parem otsida professionaalset nõu kui oodata.