Sõltuvused
Kirjeldus
Sõltuvus on krooniline ajuhaigus, mida iseloomustab tungiv ja raskesti kontrollitav vajadus mingi aine või tegevuse järele, hoolimata kahjulikest tagajärgedest.
Sõltuvus on keeruline ajutervise häire, mis hõlmab nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi komponente. Selle aluseks on aju tasakaalustamatu tasu- ja premeerimissüsteem. Korduv aine tarvitamine või käitumine muudab ajukemiat ja -struktuuri, eriti aju piirkondi, mis on seotud naudingutunde, otsustusvõime ja enesekontrolliga. Ajurakkude vahelised ühendused (sünapsid) muutuvad, luues tungiva soovi või isu („ihastuse“), mis jätab püsiva jälje mällu. Selle tulemusena muutub käitumine sunniviislikuks, võime kontrollida oma valikuid väheneb ja isik võib jätkata sõltuvust tekitava tegevusega isegi siis, kui ta näeb selle negatiivseid tagajärgi perele, tööle või tervisele.
- Stress, ärevus, depressioon või valu leevendamine
- Madal enesehinnang või enesekindlus
- Lapsepõlve trauma või halvad kogemused
- Sotsiaalne surve või rühmasurve (nt sõbrad)
- Pidev igavus või elumuutused, mis põhjustavad tühjustunnet
- Päritud kalduvus sõltuvusele (geneetika)
- Aju keemilise tasakaalu (nt dopamiini, serotoniini) häired
- Algne ravimite kasutamine valu või muu tervisehäire korral
- Teised vaimsed häired, mis kaasnevad sõltuvusega (kaasuvad haigused)
- Ligipääs sõltuvust tekitavatele ainetele või tegevustele
- Püsiv kokkupuude sõltuvustega peres või lähedastes suhetes
- Kultuurilised normid, mis normaliseerivad teatud ainete tarvitamist
Sõltuvus on tõsine haigus, mis nõuab tavaliselt professionaalset abi. Kodus võib teha järgmisi samme toetuseks ja taastumise algatamiseks:
1. Teadlikkus ja tunnistamine: Esimene samm on tunnistada probleemi olemasolu ja selle mõju oma elule.
2. Toetusvõrgustiku loomine: Räägi usaldusväärsele pereliikmele, sõbrale või toetusrühmale (nt Anonüümsed Narkomaanid, Anonüümsed Alkohoolikud).
3. Käitumise jälgimine: Pidage päevikut, et tuvastada päevaseid mustreid, põhjuseid ja käivitajaid, mis viivad sõltuvuskäitumiseni.
4. Tervisliku eluviisi arendamine: Regulaarne füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad parandada üldist heaolu ja vähendada stressi.
5. Alternatiivsete tegevuste leidmine: Leidke sõltuvust tekitava tegevuse asendamiseks tegevusi, mis pakuvad naudingut ja rahuldust (loovus, õppimine, huvialad).
6. Raviplaan: Järgige arsti või nõustaja koostatud raviplaani, sealhulgas võimalikku medikamentoosset ravi (nt asendusravi) ja psühhoterapiat.
Oluline on mõista, et tagasilöögid on taastumisprotsessi tavaline osa. Ära anna alla – pöördu uuesti abi poole.
- Üledoosimise märgid: teadvusehäired, hingamise peatised, tugevad krambid, äärmuslik rahutus või aggressiivsus.
- Rasked võõrutusnähud alkoholi või teatud ravimite (nt opioidide, bensodiazepiinide) puhul: krambid, palavik, hallutsinatsioonid, segadusseisund (delirium tremens).
- Püsiv või tugevnev iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või higistamine, mis takistab normaalset elu.
- Enesetapu või enesevigastamise mõtted või katsed.
- Psühhoos või hallutsinatsioonid (nägemised või kuulmised, mida teised ei näe/kuule).
- Sügav meeleheide, ärevus või paanikahood, mis on seotud võõrutusega või sõltuvusega.
- Aine tarvitamine raskete tervisehäirete (südamehaigus, maksakahjustus) korral ilma arsti nõusolekuta.
- Korduv sõltuvusest tulenev riskantne käitumine (juhtimine uimastite mõju all, kaitsevõimetus seksuaalkäitumine).
- Täielik sotsiaalne isoleerumine või töö- ja perekonnaelus täielik kokkukukkumine.