Sakraaliiliitevalu
Kirjeldus
Sakraaliiliitevalu on valu, mis on lokaliseeritud põhja- ehk ristluu (sacrum) ja vaagnaluu (os ilium) vahelisele liigesele – sakraaliiliiliigesele. See võib olla nüri, laskuv või terav ning tunda seda istudes, püstiseisus või liikumisel.
Sakraaliiliiliiges on väga väikese liikumisvabadusega liiges, mis ühendab selgroogu vaagnaga ja kannab üle keha raskuse jalgadele. Valu selles piirkonnas tekib tavaliselt siis, kui liiges või seda ümbritsevad lihased ja sidemed on põletikulises seisundis, pinge all, liigselt koormatud või vigastatud. See võib olla seotud nii liigutuste tegemisega kui ka istumise või seismisega pikemat aega.
- Liigne füüsiline koormus (nt raskuste tõstmine, pikkadeks perioodideks seismine, ebakorrapärane treening)
- Istumine või seismine vähese liigutusvõimalusega töökohas
- Rasedus (hormonaalsed muutused lõdvendavad liigeseid, suurenev kaal)
- Õnnetused või kukkumised (jõuline löök puusapiirkonda või istmikuli)
- Põlve- või jalahaigused, mis muudavad kõnnakumustrit ja koormavad üleliigselt vaagnapiirkonda
- Sakraaliiliiliigese põletik (sakraaliiliiit)
- Anküloosiv spondüliit (põletikuline selgrooha- ja liigeshaigus)
- Artroos (liigese kulumishaigus) sakraaliiliiliigeses
- Psoriaatiline artriit
- Näiteks püonefriidi või endometrioosi tagajärjel tekkiv infektsioon vaagnaõõnes
- Liigese hüpermobiilsus (liigne painduvus)
Kui valu on kerge ja ilma punaste lipukeste, võib proovida järgmist: Puhka ja välti tegevusi, mis valutunnet süvendavad (näiteks pikk istumine, treppidest üles-alla käimine). Rakenda külmakompressi (jäpakott, mähitud rätikuga) valulikule piirkonnale 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada põletikku. Võta omal käel võtta põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid ravimeid (nt ibuprofeen), järgides pakendil olevaid doose. Soojendus (soe dušš, küttekott) võib aidata lõdvestada pingul olevaid lihaseid, kuid ära kasuta seda esimestel päevadel, kui valu on äge. Tee õrni venitus- ja tugevdusharjutusi, mis on spetsiaalselt mõeldud vaagna ja selja piirkonnale, kuid jäta välistamata ägedat valu tekitavad liigutused.
- Valu on äkiline ja väga tugev, eriti pärast vigastust (nt kukkumist või autoõnnetust).
- Valu kaasneb jalga või jalgadesse kiirgav nõrkus, tuimus või tunnetuste kaotus.
- Tekkivad soolestiku või põie talitlushäired (nt uriini või väljaheidete pidamatus).
- Kõrge palavik (üle 39 °C), külmavärinad või üldine halb enesetunne, mis võivad viidata infektsioonile.
- Valu ei leevene mitu päeva isegi puhkeolekus ja kodus kasutatud meetoditega.
- Öösel tekkiv valu, mis äratab magamast.
- Valu levib jalga või põske.
- Kaasnevad püsivad või halvenevad selja- või puusavalu.
- On teada põletikuline reumaatiline haigus (nt anküloosiv spondüliit).
- On kahtlus raseduse kõrvalekalde (nt ektopiline rasedus) või kõhuõõne infektsiooni kohta.