Sakroiliakaalne liiges
Kirjeldus
Sakroiliakaalne liiges on liiges, mis ühendab selgroo alumist osa (sakrumi) vaagnaluudega. Valu selles piirkonnas võib olla terav või tüütu ning see võib segada igapäevast tegevust.
Sakroiliakaalne liiges on paarisliiges, mis asub selja alumises osas ja ühendab selgroo sakrumi vaagna luudega (iliaakluud). Selle põhiülesanne on imada ja jaotada keha kaal ning tagada stabiilsus käimisel, istumisel ja muudes liigutustes. Kui liiges põletikustub, saab vigastada või liigne koormus, tekib valu alumisel seljal või tagumikul, mis võib kiirguda reite või jäsemesse. Valu võib süveneda pikalt seismisel, trepist üles-alla kõndimisel või voodist tõustes.
- Rasedus – hormonaalsed muutused ja kaalu kasv lõdvendavad liigeseid.
- Liigne füüsiline koormus (nt raskete esemete tõstmine, korduvad löögid).
- Vale kehahoiak või pikk istumine.
- Liigese liigne liikuvus või stabiilsuse puudumine.
- Lihtne pinge või väike trauma piirkonnas.
- Sakroiliiit – liigese põletik, mis võib olla seotud nagu anküloosiv spondüliit või psoriaatiline artriit.
- Artroos – liigese kulumine (osteoartriit).
- Infektsioon liigeses (harva, kuid tõsine).
- Vaagna traumaaegne trauma (nt kukkumine, avariid).
- Struktuurne ebakõra (nt jalgade erinev pikkus, skolioos).
Kui valu on kerge ja ilma tõsiste hoiatussümptomiteta, võib proovida järgmist: 1) Puhka – välti tegevusi, mis valu süvendavad (raskete asjade tõstmine, pikk seismine). 2) Kasuta külma- või soojakompressi: külm aitab põletiku ja valu korral esimesel 48 tunnil, soe lõdvestab jäigunud lihaseid. 3) Tegelege kergete venitusharjutustega, et säilitada liikuvust, kuid vältige järsud liigutused. 4) Võta vabalt müüdavaid valuvaigisteid (nt ibuprofeen või paratsetamool) pakendil oleva juhise järgi, et leevendada valu ja põletikku. 5) Proovige toetavate istumis- ja magamisasendite leidmist.
- Äkiline, väga tugev valu pärast traumat (nt kukkumist, avariid).
- Pidev palavik üle 38 °C koos seljavalu või külmavärinatega (võib osutada infektsioonile).
- Jala nõrkus, tuimus või kontrolli kaotamine kusepidamise või väljaheite üle (võib viidata närvikahjustusele).
- Valu, mis ärkab öösel unest või on pidev, isegi puhkeolekus.
- Ilmselt luude nõrkus või muutused kehakaalus ilma selge põhjuseta.
- Valu, mis kestab üle 2 nädala, hoolimata isehooldusest.
- Valu, mis levib mõlemasse jalga või põhjustab olulist liikumispiirangut.
- Kroonilised sümptomid koos nahalöövete, silmapõletiku või soolestikuprobleemidega (võivad osutada süsteeemsele põletikulisele haigusele).
- Tugev valu, mis segab magamist või igapäevast tegevust.